laupäev, 29. november 2014

Koolitaja koolitumas

Õpetajate koolitused on nüüdseks ühel pool. Viimast koolituspäeva oli lausa kahju lõpetada....neid päevi nautisin kuidagi eriliselt, eriti. Üks asi on õnnestunud koolituspäev teatud piirkonna õpetajatega, teine asi aga ka koolituse mõju ja efektiivsus. Siiani on minu kõrvadeni jõudnud vaid positiivne tagasiside ja seda olen kuulnud isegi koolidirektoritelt, kes minu koolitussihtrühm üldse polnud (nemad on kuulnud õpetajatelt). Printisin oma metoodikakogumikke juurde ja plaanis neid veel jagada.

Iga koolitusel osaleja sai minu poolt tunnistuse, palusin sellele allkirja haridusameti juhilt ja ametlikku  Ghana Education Service pitsatit.

Tunnistused minu koolitusel osalenud õpetajatele, ootavad haridusameti juhi signatuuri.

Olen tänulik iga pisiasja eest, mis viis koolituse õnnestumiseni. Tänan haridusameti koolitusjuhti Martinit, kes andis mulle üsnagi vabad käed, usaldas mulle kogu Nabdami piirkonna koolide õpetajad, mõistis. See, et teda alati telefonitsi kätte ei saanud või teda sageli kontoris polnud, ärgitas mind iseseisvale organiseerimisele ja oli seeläbi isiksuslikult arendav.

Olen tänulik endale, et Eestis juba siinsete õpetajate koolitusteks valmistusin, kogusin kogu perekonna ja sõprade abiga vajalikke vahendeid selleks (nt leivakotisulgureid, Saaremaalt sai nöörivabrikust küsitud nööri, Koplist  Paaveli kaltsukast ostetud raamatuid ja õppemänge kokku jne (kuubis) - üle 20 kg sai Eestist  toodud seda kraami, mis oma panusena Kongo küla õpetajatele, õpilastele ja külaelanikele laiali jaotasin. Olen tänulik  Nabdami piirkonna alapiirkondade superviisoritele, kes aitasid kutseid koolidesse laiali viia. Olen tänulik õpetajatele, kes ilma transpordi- ja kohaletuleku hüvitiseta siiski kohale tulid ja aktiivselt kohal olid ja rõõmsalt kohalt ära läksid. Aitäh!
Osa Eestist kaasa ostetud ingliskeelseid raamatuid Kongo küla õpilastele.

Üks õpetajate lemmikumaid meetodeid minu läbiviidud loov- ja aktiivõppekoolituselt oli "Nöörimuinasjutt" (String story), selleks vajaminev nöör pärineb Saaremaalt ühest nöörivabrikust - aitäh!

Juba septembri alguses, kui haridusametil esimesel visiidil olin, avaldasin soovi ka ise mõnel koolitusel osaleda ning vajadusel ja võimalusel abiks olla.  Tean, et koolitusi on päris pidevalt (Mis on väga tore!), kuid kahe kuu vältel ma konkreetset kutset ei saanud. Ikka aegajalt küsisin nii haridusameti juhilt kui training officerilt, aga alati sain vastuseks: "Järgmine nädal on, annan sulle täpse kellaaja homme teada..." Ja alati tuleb ju järgmine homme... Ükskord "homme" olin juba minemas Bolgatangasse direktorite nädalapikkusele konverentsile...

Kui õpetajate koolitusel osalemise sertifikaadid allkirjastamisele viisin, sain poole kõrvaga teada, et paari päeva pärast on koolitus direktoritele...koolijuhtimisest...ümber nurga juttu ajades täitis minu kaval plaan end sinna ka pressida eesmärki ja nii jutu käigus saingi kutse.
Endisest piirkonna ainsast keskkoolihoonest on saanud tänaseks tihedalt kasutatav koolituskeskus.

Ametlik algus oli 8.30 hommikul, koolitusjuht ütles, et ma tulgu üheksaks. Läksin üheksaks, koolitaja oli kohal ja....see oli ka kõik....minul juttu koolitajaga Ghana haridussüsteemi teemadel jagus...vaikselt hakkas siis  mootorrataste põrinal erinevate koolide juhte tilkuma.

9.30 Saime juba ruumi sisse ja võtsime istet. Mõnikümmend tähtsamat pead oli kohal. Kuna koolidirektoritega olen tuttav, siis juttu jätkus....ja aeg läks. Miks koolituse algus venib, seda isegi keegi ei küsinud, veel. 

Kell on kümme läbi, mõni direktor on oodanud üle tunni aja, mõni alles astub sisse....aeg läheb, minul on kasulikud minutid, annan tagasisidet õpetajate koolitusest, vahetame mõtteid koolijuhtidega jne...

No nii, ja ainult üle kahe tunni tuligi vilksti oodata, kui koolitus võiski alata. 10.40 alustas haridusametnik üldise infoga, tutvustas päevakava (üldteema on eduka kooli juhtimine). Rõhutas, et igal koolil peab olema logiraamat, kuhu iga kooli külastaja registreerib oma visiidi põhjuse ja kinnitab allkirjaga. Pean ütlema, et enamus koolides on see olemas ja neist omakorda enamus seda ka on lasknud mul enamus kordadel täita. Sõna "enamus" ei ole eelmisel lauses kolm korda asjata...

"BECE (meie mõistes põhikooli riiklikud lõpueksamid) tulemused on Nabdami piirkonnas langenud. See on halb uudis. BECE tulemused on ka kogu riigis langenud. Keskmine sooritusprotsent on 48%." Valdav osa direktoritest hõiskab ja plaksutab käsi, tore kuulda, et teistel ka halvasti läheb...."Kas me tahame langusega tõesti kaasa minna? Selleks me siin täna olemegi, et seda muuta, et õppeedukust meie koolides tõsta". Üks õpetaja võtab sõna ja minu arvates mõte on väga õige: "Koolitades vaid direktoreid ei saa tõsta õppeedukust, see sõltub eeskätt õpetajatest."

Püüan olla hinnangutevaba ja lihtsalt kogeda hetkereaalsust, sisimas taob trumm aga aina kiiremas rütmis aina valjemate helidega: distsipliin on kui keset tihedat turupäeva....laadamelu ja meestenaljad. Mõni üksik naisdirektor on siiski ka.

Küsingi enda kõrval istuvalt naiskoolijuhilt, kellel ka väike laps kaasas koolitusel, et kas on mõnevõrra raskem olla naisjuht, enamus on ju mehed nii direktorid kui õpetajad kui haridusameti töötajad. Ta vastab, et peamiselt sõltub see meeskonnast, kui on rohkem naisi koolitöötajaskonnas, siis on raskem...
Väikelapsed on alati kaasas ema või isaga, ka koolitusel või tööl.

Jagatakse rolle, kes mida peaks nende kahe koolituspäeva jooksul tegema. Keegi pakub, et Liina võiks olla protokollija....üritan puigelda ja välja vabandada end sellega, et pean poole pealt ära minema, mis on ka tõsi, laste lugemistunnid ootavad. Lärm on kõrvulukustav...Lõpuks koolitusjuht ütleb, et ärgem raisakem aega, olgem tõsised ja töised, koolidirektor peaks käituma täiskasvanule kohaselt ja olema eeskujuks.  Tagantreast kostab lause: "I am hungry!" - ma olen seda juba kuulnud....enda koolituselt, ei imesta. Jagatakse gaseeritud jooke ja küpsiseid. Koolituse teemaga pole veel alustatud, kell näitab veerand tundi üle 11.

Krõbistamise ja kulistamise ajal siiski koolitaja alustab. Esimene alateema on kooli valitsemine: kellel on koolis võim? Kes teeb otsuseid? Kes majandab rahaga? Elav arutelu, on asjalikke, on vähemasjalikke, on üksteise mahategemist, on ülerääkimist.

Järgmised arutelupunktid: milliseid väljakutseid tuleb koolidirektoril vastu võtta? Ehk milliste probleemidega silmitsi seista. Toon siinkohal välja koolitatavate mõned vastused, mille endale üles märkisin:
  • koostöö õpetajatega ebaõnnestub;
  • hirm lapsevanemate reaktsiooni ees;
  • takistused kommunikatsioonis;
  • läbipaistvuse puudus (eriti raha kasutus);
  • koolireeglite mittetäitmine;
  • võimuvõitlus, alluvad ei respekteeri direktorit;
  • erinevate osapoolte ebaadekvaatsed teadmised, erinev haridustase (nt lapsevanemad, PTA (Parents and Teachers Association) liikmed jne) - nn lollile selgeks ei tee.
Mulle tundub, et tõsiselt võtavad koolitust vaid mõned. Mõni mängib telefoniga, paar direktorit magavad varjamatult, mõni vaidleb täiesti tühiste, asjassepuutumatute detailide pärast, kaaskond kulutab minuteid naermisele.
Koos mõne koolijuhiga magab kasulikku und ka see väike preili laua peal.

Millised on hea koolivalitsemise tunnused?
  • demokraatlik juhtimisstiil;
  • avatud meel, õiglus, loovus, innovatsioon;
  • täpsus (!?!);
  • läbipaistvus;
  • aina paremad tulemused - selle peale tekib sõjaolukord....
  • kooliskäimise kõrge protsent või vähemalt progress... "Aga mõned ju kolivad teise linna. Kas ma peaks siis käima ja veenma ema-isa, et ärge kolige, muidu ma ei juhi kooli hästi...". Vahetan  seepeale üksteistmõistvaid  pilke siinse erakooli direktoriga....enamus naerab laginal. Meie kaks mitte
  • regulaarsed koosolekud, protokollid (õpetajad + direktor; PTA, SMC jne).
  • selge visioon.

Rõhutan, et koolitus on organisatsiooni juhtimisest...seega koolitaja on juht siin ja praegu... Tänan ja teen sääred sobival hetkel. Mis sest, et sisuliselt targemaks ei saanud, kõike teadsin ka enne, sain aga väärt kogemuse direktorite käitumisest ja koolituse haldamisest.
Koju jõudes avastasin ma kotist üllatuse: minu paariline koolitusel oli pannud mulle lõuna kotti, imemaitsva pontšiku ja kotikesed paisutatud riisiga - südantliigutavalt armas!

Seesama Gane-Asonge õpetaja seotas mu kotti salaja osa oma lõunast. Pildil esitleb ta Mondo toetusel koolile ostetud spordivarustust (riietus + pallid)

Direktoritest rääkides tuleb mainida ka Laagri kooli ja Yakoti kooli partnerlussuhteid. Alloleval pildil kingin Yakoti koolidirektorile käekella, mis on saadetud justnimelt Laagrist!
Kingitus Laagrist Yakotile.


Nagu minu blogijugeja ehk mäletab, heegeldan ma tühjadest kilekottidest matte, kausse  jne. Ja ega ma seda teadmist kitsilt endale ka hoia, ikka hea meel, kui saan kogukonna jaoks miskit ära teha. Ja kogu planeet Maa säästmise jaoks. 
Taaskasutus.

Olen näidanud heegeldamist ühele nunnale, mõnele lapsele, mõnekümnele õpetajale ja nüüd ka hakkajale tulevasele moetudengile.
Barbara läheb jaanuarist õppima moedisani, täna disanime kasutatud kilekotte millekski kasulikumaks.
Koolitaja on koolitanud ja koolitatud.





reede, 28. november 2014

Liina koolitusmeetodid rakenduses

Eelnevalt kokkuleppimata ühe kooli juurde jõudes ja vaikselt tähelepanu tõmbamata klassiruumi aknaluukide taga hiilides ei suuda oma kõrvu uskuda. Käimas on tund, kus õpetaja kasutab üht loov- ja aktiivõppemeetodit, mida nädal varem koolitusel tutvustasin. Lapsed on tegevusse haaratud. Olen üllatunud, positiivselt, ja  liigutatud, südamepõhjani.

Üks minu Kongo küla lähetuseesmärkidest oli ka näha, kas minu koolitustel õpetajatele tutvustatud meetoditest kasvõi üks ka reaalses õppetöös rakendust leiab. Sestap rääkisin koole muudel peaeesmärkidel külastades ka minu koolitusel osalenud õpetajatega. Tagasiside, nii kirjalik (anonüümsed ankeedid) kui ka suuline on siiani olnud vägagi positiivne. Õpetajad on öelnud, et koolitus oli neile kasulik ja kindlasti kasutavad õppemeetodeid oma töös. Ühes koolis olla isegi minu koostatud materjal teistelegi õpetajatele lisaks paljundatud. Rõõm, rõõm, rõõm!

Et rõõm poleks kaaluta, siis leppisin mõne õpetajaga kokku tunnikülastuste osas, st tahan näha tunde, kus koolituselt püütud meetodid on reaalselt rakenduses. Ja ühest nähtud tunnist allpool väheke lähemalt. Kaks tunnivaatlust on veel järgmisel nädalal plaanis.
6. klass on inglise keele tunniks valmis

Ainetund. Inglise keel. Lugemistund  (English Language. Reading)
Klass: 6.
Õpilasi klassis: 34 (muidu 38, neli puudujat)
Teema: HIV/AIDS
Näide õpiku ülesehitusest

Tund algab tervitusega. Õpetaja kirjeldab üht haigust, õpilased peavad arvama, millega on tegu (väga hea! aktiivõppe üks eesmärke ongi ju panna laps ise mõtlema ja tegutsema!). Õpilane, kes õigesti vastab, saab tunnustava plaksutusrütmi ülejäänud klassi poolt. Õpetaja kirjutab teema tahvlile: HIV/AIDS.
Vastamiseks tõustakse alati püsti.

Jagatakse õpikud  (sel klassil on vedanud, neil on õpikud olemas!) ja õpetaja loeb HIV/AIDS-teemalist teksti valju häälega ette, lapsed jälgivad. Õpikust allajoonitud sõnad kirjutab õpetaja ettelugemisejärgselt tahvlile. Hääldatakse mitu korda neid kõiki sõnu kooris, õpetaja selgitab kõikide sõnade tähendust. Õpetaja pöörab tähelepanu õpilaste istumisele, seljad minu ees on järsku poole pikemad laste sirutusest.

Minu arvates seletab õpetaja sõnu väga hästi, kasutab lõpetamata lause meetodit, st alustab lauset ja lastel tuleb see õigesti lõpetada. Õpetaja loob selgitades seoseid teiste õppeainetega (nt protection - ainetunnist R.M.E (Religious and Moral Education, meie mõistes inimese- ja ühiskonnaõpetus) seostab ära looduskaitsega (environment). 


Aktiivsed õpilased
Liigse aktiivsuse eest aga pannakse seina äärde seisma...

Seejärel loetakse õpiku tekst uuesti lausete/osalausete kaupa, õpetaja loeb ees, lapsed järgi. Siin tahaksin sekkuda, kuna lapsed küll kordavad kenasti järgi, aga nad treenivad mälu, mitte lugemisoskust, sest nad ei loe kaasa, vaid kordavad kuulmise järgi.  Üks poiss, kes juba mitu minutit teisi on seganud, saadetakse klassi tahaossa seina äärde seisma.

Tekstiga ühele poole saanud, asub õpetaja tööle uute sõnadega. St kasutab jällegi minu koolituselt saadud meetodit (Guess the word/Hangman) - tuleb arvata sõna, igale kriipsukesele vastab üks täht, hea harjutus kirjapildi, lugemise ja häälduse seostamiseks inglise keeles. Õpetaja teeb lihtsa näite, selgitab, milleks mäng/meetod hea on. Lapsed on haaratud ja nii mõnigi ärkab ja aktiviseerub. 
Nt D... ... ... ... ... ... (disease - tõlkes "haigus"). Üks õpilane kirjutab tahvlile (teismeline vajab liikumist!), teised vihikusse, nuputavad. 
Arva sõna!
Järgmine kasutatav meetod. Segipaisatud tähed (Unscrambling game).  Õpetaja jällegi selgitab esmalt lihtsa näitega, siis asub tunnisisuga seotud sõnade juurde. Nt caafri - Africa; freer - fever; SAID - AIDS jne). Õigesti vastanuile plaksutatakse, nii äge mõte, ei väsi ennast kordamast! Virgutuselement ja tunnustus ühes!

Seejärel loetakse kogu tekst veelkord üheskoos läbi. Näha on, et õpilased on väsinud ja kipuvad juba lõunavaheajale (Siin on lastel kaks  pooletunnist vahetundi päevas, ülejäänud tunnid on jutti, vahetunnita).

Uurin samal ajal õpikut. Iga teema on õpikus jaotatud 5 osaks: kuulamine ja rääkimine (listening and speaking), grammatika (grammar), kirjutamine (writing), lugemine (reading) ja raamatukogutöö (library work) -huvitusin, et milles see viimane seisneb, st nt seal ideed, mida teha raamatukogus (mine leia selleteemaline raamat või artikkel jne - minu jaoks jäi see küll küsimärgiga, sest lisaraamatuid tean siin vaid mõnel koolil neljakümnest...). Panin ka tähele, et kirja kirjutamist õpetatakse paremjoondusega ning et õpikus ei ole mitte fotod, vaid joonistused argielust. Need mulle meeldisid, väga ehedad.
Näide õpiku illustratsioonist.
Näide õpiku illustratsioonist.

Nagu siinse tunni tüüpülesehitus ette näeb, siis uuele osale järgneb harjutus ja selle hindamine.

Võetakse vihikud ja hakatakse tegema etteütlust (dictation). Õpetaja ütleb kuus sõna, mille õpilased kirjutavad vihikusse ja siis toovad vihiku õpetaja lauale.

Järgneb minupoolse tagasiside andmine õpetajale ja analüüs tunnist. Samuti annan üle kingitusena õpetajale toodud õppevahendid.
Õpetajale kingiks
Mulle meeldis tund, kuna nägin, et õpetaja kasutas aktiivõppemeetodeid ja eesmärgipäraselt püüdis õpilasi mõtlema panna, samas oli tund loomulik, mitte nn näidistund mulle.


 Vestluse käigus räägib õpetaja ühtlasi, et kool on otsustanud teha mõndade klassidega lisatunde, kui õpetajad ka nõus, et lapsi paremini järgi aidata. Uskumatuna kõlab, et lisatundides peavad õpetajad kasutama eraldi ostetud kriiti, mitte seda, mis koolile riigi poolt ostetud. Pidid tulema haridusametist kontrollid....et sa ikka õiget kriiti kasutad....!!!



Koolis kasutatav kriit on riigi poolt koolidele antud ja seda ei tohi müüa.

Ghana koolide toiduprojektide finaal ehk viimane on esimene!

Mis toiduprojektid? Oled siinse blogilugejana uus? Aga siis vutt-vutt aadressi foodforthoughtmondo.wordpress.com suunas, sest sealt leiad kõikide Ghana toiduprojektide videofilmid ja rohkem informatsiooni ning ägedaid postitusi maailma eririikidest!

Lõviosa minu lähetusajast võtnud toiduprojektid on tänaseks lõpule jõudnud. Hurraaaaaa! Ja veel vägagi elegantselt ja viisakalt. Nimelt, kõik koolid, kes toiduprojekti registreerusid, selle projekti ka ära tegid - seega 100% õnnestunud ettevõtmine. Viimase kahe kooli, Yakoti Primary School'i ja Kongo Junior High School'i toiduprojektidest praeguloetavas postituses juttu tulebki.

  • Kui kohalikku rahvustoitu tubani't (see nabtikeelne sõna peaks Sulle, hea lugeja, juba tuttav olema, aga kui veel pole, siis tubani on aurutatud oajahukook) süüakse tavaliselt šeaõli ja pipraga, siis Yakoti algkool tahtis seda sööki teha eriliselt, kala-tomatihautisega.
Puulehed ja põllult korjatud rohi lähevad tubanit tehes käiku

Väliköögi pliit

Tänane kaameramees Mondo poolt haridusametile annetatud tahvelarvutiga

Koogid aurus küpsemas

Looduslik küpsetuspaber ehk puulehed tuleb valmiskookidelt eralada

Peakokad esitlevad valmistoite

Head isu ehk kohalikus keeles nayen song ka la sigi!
  • Kongo JHS aga läheb Ghana sõpruskoolide toiduprojektide ajalukku kahel põhjusel: esiteks kui viimane toiduprojekti läbiviija ja ühtlasi kui esimene rahvusköögist JOOGI  (zoomkoom) valmistaja.
Traditsiooniliselt on zoomkoom hirsijahujook, kuhu lisatakse ka šeavõid ja pipart. Väheke modernsem on aga sama jook maisijahust tehtuna ning suhkrulisandiga. Seega maitselt on see ühtlasi nii piprane (väga vürstikas kusjuures) kui ka magus. Äärmiselt huvitav jook. Müüakse kilekotikestes turul, on väga toitev.
Õpetaja Janet ja tänane kaameramees.

Traditsioonilise zoomkoomi valmistamine kalabassis.

Zoomkoom on valmis joomiseks

Kaasaegsema jahujoogi valmistamine

Vabatahtlik õpetaja Liina mekib Põhja-Ghana traditsioonilist jahujooki

Zoomkoomi kaks varianti


Siiani parima koolituse algus: "Kus me kohaloleku tasu on?"

Meenutus lähiajaloost...

On varahommik, olen motika sadulas oma kompsudega jõudnud Kongo külast 25minutilise kiirema sõidu kaugusele Pelungu turule. Täna on jällegi päev, mille veedan kohalikke õpetajaid koolitades. Turult on vaja osta külma joogivett ja küpsiseid õpetajatele. Uurin mitmest konteinerkioskist ja mudamajapoest, kuid kellegi pole nii suures koguses vett külmikus või pole külmikut üldse. Elekter on nüüdseks tagasi kogu piirkonnas küll. Eks siis võtame kõik, mis üksikute kilekotikestena joogivett olemas on. Laome müüjannadega kilekotivett suuremasse kilekotti, olles maksnud koguarve, kui teen juttu, et vajaksin ka tšekki...st mul on tšekiraamat endal olemas, vaia vaid müüja allkirja. Veepakkidega tuuseldades ei märka, et raha vastu võtnud müüja on hetkega kuskile haihtunud. Hmm....aga allkiri? Mõni minut naabermüüjatega tulihingeliselt seletades ja selgitades selgub, et müüja olla koju läinud (äri niisama jätnud?), aga allkirja ma temalt nagunii ei saavat, kuna keskealine naisterahvas kirjutada ei oskavat, isegi mitte oma nimetähti. Selle ajaga on minu ümber kogunenud kümmekond inimest, kes kõik samal ajal rääkida tahavad ja seletavad kohalikus keeles, miks nad pole saanud koolis käia... lõpuks selgub, et sama poega on seotud ka minuga kaupa teinud naise poeg, kel natuke kooliharidust on ja oma nime kirjutada oskab....Pidulikult on allkiri tšekil olemas ja Sekoti suunas mõnekümneminutiline sõit, üle 30 paki vett bensiinipaagil, jätkub.


Mõningaste ponnistustega on ka koolitusruum kiirelt korda seatud ja pingid-toolid vajalikul hulgal olemas (selle koolimaja lapsed istuvad koolitunnis koolimööbli puudumise tõttu maas ja õpivad/kirjutavad põrandal).

Kukk on  koolitusaega kirenud, aeg on alustada. Õpetajad on kogunenud traditsiooniliselt puu alla, enamus istub veel mootorrataste seljas. Liginen siis rõõmuga ja kutsun lahkelt tuppa. Esimene lause, mida aga viisaka tervituse asemel kuulen, on: "Kus on meie kohaleilmumise tasu? ("Where's our appearance fee?") Me ei tule enne mootorratta pealt maha, kui sa meile raha annad. Ja mis kell lõuna on?" Tunnen, kuidas esimest korda Ghanas oleku aja jooksul endal selja sirgu pean ajama ning kehtestava kõnestiili kasutusele võtma. Ei, ma ei ärritu väliselt, sest ega nemad ole süüdi, et siinne olukord lihtsalt on selline: koolitusele tulemise eest saab koolitatav raha, samuti snäkke, lõunasööki, transpordihüvitist jne. Teadsin ju seda, seepärast ka koolitusjuhiga haridusametis rääkides rõhutasin, et selliseid hüvestid mina ei paku, olen vaid vabatahtlik, kes oma pedagoogilist kogemust tahab kohalikele õpetajatele jagada. Selgitan rahulikult (ent konkreetselt) tänase koolituse põhiolemust, puudulikku eelarvet ja ka seda, et koolitusel osalemine on vabatahtlik, kes soovib, võib lahkuda kohe, kes aga tahab end ametialaselt täiendada ja osa saada praktililisest metoodikakoolitusest, võib sisse astuda ja nime kirja panna, pakun külma joogivett, küpsiseid, pastakaid ja koolitusjärgselt haridusameti direktori allkirja ja pitsatiga tunnistusi. Kuulen veel inglise keeles lauset, et mis mõttega siin olla, kui raha ei saa, ja lahkun klassi.

Ärevus on sees küll: no nii,  mis sellest loost nüüd saab....aga saab see, et kolme minutiga on kõik kahtlejad klassis, nimed kirjas ja võimegi alustada. Paar õpetajat veel puudu, kes ka esimesete õpvõtete ajal tulevad. No vot need minu ettevalmistatud jäälõhkumisharjutused lähevad täna küll nagu rusikas silmaauku, sest on ju jääd, mida purustada...

Jääd lõhkumas

Virgutus- ja keskendumismeetod: Hands up!

Emotsioon hüppas koolituse arenedes väga kiiresti miinuste pügalalt plussi, reaktiivina. Ausalt. Siiani parim õpetajate koolitus, mille läbi olen viinud. Kõige efektiivsem, loovam, asjalikum, aktiivsem. Rõõmsam!

Vabatahtlikult Aafrika õpetajaid koolitamas


Einsteini  loovuse ja uudisimu puudutavate tsitaatide põhjal tekib elav ja nauditav arutelu, Grupp on mõnevõrra väiksem, kui eelmises piirkonnas, kus koolitust tegin, ja väiksem grupp ongi palju parem, vahetum, personaalsem, kasumlikum.

Näide sellest, kuidas trips-traps-trulli mängu (Tic-tac-toe)  aktiivõppemeetodina tunnis (paaristööna tunnisisu korrates) kasutada.

Tagasisidelehtede täitmine


Ja millegipärast ei kippunud keegi koolituselt varem ära....vastupidi, enamus jäid veel joogiveekilekotist heegeldamist õppima ja lisaküsimusi esitama.

Sel korral olid kõik koolitusel osalejad mehed.

Olen tänulik ja täis positiivset energiat! Lõpp hea, kõik hea!




Kirjad koolilaste sponsoritele

MTÜ Mondo üheks tänuväärseks tegevussuunaks on Ghanas Kongo küla (ja Nabdami piirkonna) raskustes olevate laste koolihariduse omandamise toetamine heade eestlaste sponsorluse läbi. Rohkem infot toetusprogrammi kohta mondo.org.ee


Terve novembrikuu jooksul olen tegelenud koolilastega Eesti sponsoritele personaalsete kirjade kirjutamisega. Samuti üle andnud Eestist saadetud toetajate kirjad/pakid lastele, vajadusel abistanud ka kirjade ettelugemisega. Sellest on eelnevalt põgusalt juttu olnud ka ühes minu eelmises postituses.
Imearmas Mercy oli saadud kirja üle üliõnnelik.

Iga väikegi kleeps ümbrikul on omaette väärtusega
Kongo lapse jaoks.
Millist (isegi mitmemillist!) rõõmu võib siinsele lapsele pakkuda ühe kirja või postkaardi saamine! See on kirjeldamatu!!! Tänan siinkohal kõiki toetajaid, veel rohkem neid, kes ka toetuslapsega personaalset kontakti loonud on.
















Ei saa öelda, et protsess oleks läinud ludinal. Enamus algkooli lapsi end kirjalikult inglise keeles väljendada ei oska või jääb sellega hätta, olen kohanud ka nt 6. klassi lapsi, kes isegi tähti ei tunne. Hinnanguid andmata, see on kurb reaalsus. Sel juhul olen lähenenud lihtsalt teisiti: aidanud kasvõi mõne lause kirjutamisel ("Dear Toetaja Nimi, Thank you for supporting me. Wish you all the best") ja pannud suuremat rõhku joonistamisele.

Zua kooli lapsed toetajatele kirju kirjutamas.

Sellise rõõmu ja tundgea valmib kiri  sponsorile Eestisse

Kuidas spellitakse "thank you?" Kiri toetajale peab olema hoolsalt tehtud.

Kongo algkooli lastega lõime "postkontori" õpetajate parklasse õues puu all. Harmattan on küll Sahara kõrbest kohale jõudnud ning õhus võib selgelt näha tolmu ja liivaosakesi ja tunda tugevamaid tuulepuhanguid, kuid lapsed oli vaprad ja kirjutasid oma headele Eesti toetajatele innuga, ka tuulest viidud paberilehtedele mitmeid kordi järgi joostes. Seega, kallid toetajad, palun ärge pahandage, kui mõni kiri on tolmune või isegi serv katki, see lisab vaid kirjale väärtust: on tehtud südame ja hoolega.

Tassisime pingid õue puu alla ja vilgas "postkontoritöö" võis alata.
Parkla-postkontor, kus valmivad kirjad ja joonistused koolilaste toetajatele
MTÜ Mondo kaudu ja eestlaste rahastusel toetust saavad lapsed saavad toetussumma eest (40 eurot õppeaastas) 1-2 koolivormi, koolikoti, õppevahendeid, sandaalid ja natuke taskuraha. See on paljudele väga suureks abiks, milleta koolitee katkedagi võib...

Daborini kooli lapsed oma toetajatele kirjutamas, joonistamas

Et kiri toetajale väga tähtis on, tuleb vajadusel kasutada ka sõprade abi.

Kongo küla on Ghana riigi üks vaesemaid piirkondi, raskustes olevaid peresid on palju. Mondo toetuslapsed on prioriteetselt orvud. Lood on kurvad, taust veel kurvem. Nii mõnigi laps on kaotanud nii ema kui ka isa, elab tädi, onu, vanaema või kellegi teise juures. Kui küsida siinselt lapselt, mitu õde-venda sul on või mis su ema nimi on, võib laps sattuda segadusse....Emaks nimetakase  ka isa uut naist või tädi, kelle majapidamises laps elab ning õdedeks-vendadeks kõiki lapsi, kes sinuga koos elavad. Täpsem on küsida, mitu last sinu sünnitanud ema veel sünnitanud on...

Gifty on Mondo toetusprogrammis uus laps, varsti saab ka tema koolivormi, õmbleja juures käis ta juba mõõtusid andmas selleks. Mäletan lugemistundidest, et Gifty oli oma kooli toetuslastest noorim aga ühtlasi PARIM lugeja, olin hämmastuses kuuldes tema õigest ja ilusat inglise keelt, kiitsin teda ka koolidirektorile.  Loodetavasti tulevane Brilliamt Fund'i kuuluja.

Junior High Schooli (meie mõistes siis 7.-9. klassi) laste poolt sai kirjutatud põhjalikumad ja sisukamad kirjad, vaid mõni vajas lisaks inglise keele õpetaja abi.


Seljakoti asemel peakott. Ehk kui koolikott puudub, aitab hädast välja loovus. Mustas kilekotis olevas kotis on koolitarbed, selle all õpikud-vihikud ning omakorda nende all koolivorm. Ja nüüd koduteele!