teisipäev, 28. oktoober 2014

Keemiatund 8. klassis

Et õpetajate koolitusvajadust paremini enda jaoks kaardistada, on minu soov ka eelnevalt mõnd koolitundi külastada. Ja mitte nii, et õpetajad teavad minu tulekust ette ja valmistavad selleks puhuks midagi erilist, ei, pigem tahan näha tavalisi, igapäevaseid tunde. Paari kooli direktoriga olen oma mõtet arutanud, olen saanud vastuseks, et peab ikka õpetajalt küsima, kas ta tahab, et keegi jälgib teda ja siis aja kokku leppima.....aga! üks direktor, katoliku junior high school'i juht, arvas, et see on hea mõte, mingu ma otse tundi ja asi vask. Mõni minut pärast oma mõtte avaldamist leidsingi end junior high school form 2 (meie mõistes 8. klass) tunnis tagapingis istumas. Kas tõesti mõni asi käib siin, Aafrikas, ka kiiresti??? Siiani on minu kogemus näidanud, et jah, aga pigem just selle sama kooli kiituseks öelduna.

Olen ka paari teist tundi jupiti vaadelnud (üldjuhul läbi akna) ja ka ise tundi andnud, kuid toon selle tunni eraldi välja, kuna see on siiani kõige rohkem muljet avaldanud, eeskätt just sarnanedes eesti tüüpilisele koolitunnile. Rõhutan, et antud kool on siinses mõistes ka eliit- ja erakool, kus tingimused on teistest. paremad 

Järgnevalt ülevaatlik protokoll minu mõnenädalatagusest (praegu ju õpetajad streigivad) tunnivaatlusest ja minu isiklikud kommentaarid nähtule:
8.klassi keemiatund

8.klassi keemiatund


Õppeaine: integrated science (loodusained, tänane tund keemia osaga)
Teema: Metallid, mittemetallid, katalüüs.
Klass: 8. klass
Õpilasi klassis: 29
Õpetajaid: 1 meesõpetaja

8.klassi loodusainete õpik


Kell 10.50 - Tund on alanud, õpetaja on tegemas joonist ühe metalli elektronpilvest markertahvlile, mis on MTÜ Mondo poolt Eestist toetatud. Vaheldumisi selgitab ja esitab küsimusi. Õpilased tõstavad kätt ja vastavad püsti seistes. ülekaalus on poisid klassis. Õpetaja küsib ka neid, kes kätt ei tõsta. Mõndadele küsimustele vastatakse kooris, kõik koos korraga. Mõnda küsimust esitab õpetaja mitu korda, seega vastatakse kooris sama lauset mitu korda järjest. Siiani on nii õpetaja kui õpilased rääkinud vaid inglise keeles - muljetavaldav, ma ei ole veel kusagil koolis seda kohanud! Vaatame, kuidas tund edasi kulgeb...
Kell 10.57 - Õpilased võtavad klassi tagant kapist (millel on tabalukk ees!) õpikud, jaotavad kõigile. Uuritakse perioodilisustabelit (the periodic table). Kus on metallid, kus on mittemetallid? Mis reas, mis perioodis miski asetseb? Toimub aktiivne küsimine, vastamine, diskussioon, mõned vastused kooris kõik koos. Mõni õpilane loeb vastamiseks raamatust ette - ja kenasti loeb! Inglisekeelset teksti. Enamus õpilasi aktiivsed, mõtlevad kaasa, aga mitte kõik.
Avatud raamatukapp - selle kooli lastel on vedanud, neil on õpikud!

Kell 11.12 - Õpetaja toob näite argielust, seostades metallide elektronid raha laenamisega sõbralt (kes jääb miinustesse, kes plussi, kes annab, kes võtab!). Õpik tundub huvitav, hiilin vaikselt kapi juurde ja võtan ka endale õpiku (et üldse õpikud olemas on ja neid ka kõigile jagub, on imekspandav!). Sirvin õpikut, see on kirjutatud lihtsas inglise keeles, rohkete (ent mitte väga kvaliteetsete) piltidega, sisaldab palju katseid ja ideid õppekäikudeks (minu hämmastus kasvab....see õpik meeldib mulle rohkem kui mu enda kunagine keemiaõpik, keemia aga oli koolis mu lemmiktund...). Siiani pole lapsed midagi kirjutanud üles, kõik on olnud suuline, õpetaja on aga olulisema kirjutanud ja joonistanud markeriga tahvlile. Grupp õpilasi ajab juttu, ei kuula. Õpetaja ei reageeri, pingid nagisevad ja tekitavad segavat müra, kui lapsed liigutavad, et tagaistujaga juttu rääkida....st õpetaja peab olema kindlasti märganud, et mõni õpilane kaasa ei tööta, aga ta meelega ei osuta sellele praegu tähelepanu.
Idee õppekäiguks  kohaliku kullassepa juurde.

Kell 11.20 - Õpetaja toob näite metallide kasutusest argielus (auto, katus jne). Kõlab mitu korda küsimus, milline metall pole tahke? Vaikus 20 sekundit. Üks poiss vastab: "Mercury (elavhõbe)." Ja siis vastatakse kooris. Sirvin endamisi vaikselt õpikut edasi, näen, et seal on teemad keemiast, füüsikast, loodusõpetusest, inimeseõpetusest ja isegi terviseõpetusest. Minu vahetus läheduses istuv tagapingi õpilane pole üle 20 minuti tähele pannud, nüüd õpetaja küsib teda. Ta ei oska vastata, kuigi küsimus on lihtne, enamus teavad, tõstavad kätt. Klass naerab. Õpetaja selgitab talle kõige olulisema rahulikult üle.
Loodusainete õpikust leiab ka peatüki teismeliste rasedusest.

Mida esimesel trimestril loodusainetes käsitletakse?

Kell 11.29 - Õpetaja: "Kas on küsimusi antud teema kohta?" Ja küsimusi on! Üllatavalt palju! Minu kogemus näitab 8. klassi tunnist, et üldjuhul massiliselt ei küsita selles eas...erinevatel põhjustel. Ühel poisil on väga pikk ja arukas küsimus, õpetaja selgitab talle pikalt ja põhjalikult. Õpetajale öeldakse "master" (meister otsetõlkes, naisõpetajale tavatsetakse öelda "madam"). Üks poiss närib õpikut. Toimub arutelu elektronide teemal, lapsed on teemast huvitatud sisuliselt (st kuidas see ikkagi tegelikult nii on...), üle pooled õpilastest vähemalt. Üks tüdruk mängib žiletiteraga. Esiti ehmun, teised ka näevad ega pöörda sellele suuremat tähelepanu. Nokib sellega küüsi (žiletti kasutatakse kääride ja noa asemel siin tihti, kääre üldjuhul ei oska kasutada isegi täiskasvanud, kuigi need on linnas turul saada ja väga odavalt ( 1GHC  ehk ca 25 eurosenti korralikud käärid)). Distsipliin läheb vahepeal minu arvates käest. Üks õpilane tõuseb püsti ja vahetab kohta, et teistega juttu rääkida. Õpetaja ei kutsu korrale, pigem tundub olevat nii, et oma asi, kas tahad aru saada või ei.
Kell 11.40  -  Õpetaja reageerib esimest korda grupile, kes kaasa ei tööta, küsib, milles  probleem on. Rahulikult, häält tõstmata.  Mitte üle klassi, vaid olles tulnud grupi juurde.
Kell 11.42 - Avatakse vihikud. Õpetaja dikteerib tunni kõige olulisemat materjali, ei kirjuta tahvlile (loeb enda vihikust maha). Mõnel on suur segadus, sest ei tea, mis teha tuleb. Rahutus klassis.
Õpikut edasi sirvides märkan, et IGAL õpiku leheküljel on tempel: Ghana Government Property. Strictly not for sale. (Ghana valitsuse omand, ei ole müügiks). Enne žiletiga mänginud tüdruk kraabib nüüd pastakaga põrandat.
Kell 11.45 - Heliseb kell (üks koolilaps helistab kellukest ja möödub klassiuksest. Õpetaja aga jätkab.
Kell 11.49 - Õpetaja annab kodutöö. Õpilased kirjutavad ülesanded vihikusse üles. Viimse sekundini inglise keeles!!!

Õpetaja lahkub klassist esimesena, õpilasd jäävad veel teema üle arutama ( Nt Kui tugev mõni metall olla võib, kus seda maa sees leida võib? Ümbruses on palju kullakaevandusi ja kulda, kui tugev metall kuld on? Seda arutasid lapsed küll kohalikus keeles, kui küsisid, mille üle nad diskuteerivad, siis nad selgitasid mulle.).

Õpetaja poolt on tund küll läbi, kuid arutelu õpitud teemal jätkub.


Järgneb minu tagasiside andmine õpetajale. Kiidan teda, et ta kasutas aktiivset meetodit küsimuste-vastuste näol, oli rahulik ja tasakaalukas, ilmestas õpitavat argieluliste näidetega ja selgitas lihtsalt. Rääkisime ka distsipliinist, ta tõi selle ise ka välja ja arvas, et ehk olid lapsed minu kohalolekust ärevil. Mulle tund väga meeldis, väga eluline keemiatund! Kes tahtis õppida, omandas siit tunnist palju!

Olen tänulik!



esmaspäev, 27. oktoober 2014

Õpetajad streigivad!

Kui Liina Daborini kooli jõudmiseks oma killadi-kolladi heliseval kaherattalisel kaaslasel mäkke tõusma hakkas, kangelt kogu oma jõuga pedaale surudes, hambad risti, silmad vidukil, mõtteis "Ma ei tule maha, mul ei ole palav, mägi ei ole üldse nii kõrge, ma olen tugev eesti naine",  siis just sel kõige kõigemal sekundil hüppasid poolkuivanud maisitaimede vahelt välja algkooliealised poisid ja jooksid mulle järgi..... ja lükkasid mu ratast neljakesi üles mäkke! Aafrikas on ikka nii, et kui sul on raske otsustada, mida teha, siis õige otsus on, et OOTA, küll kõik laabub. Ja nii on! Olin ütlemata tänulik poistele ega hakanudki kurjustama, et miks nad küll koolis pole sel varajasel hommikutunnil.

Ja mõni minut hiljem selgus, miks need poisid täna maisipõllul mängimist koolile eelistavad....täna lihtsalt kooli pole! Kuigi on neljapäev. Paljud kooli  juures aega sisustavad lapsed, kes vähegi inglise keelt oskasid, rääkisid, et õpetajad lihtsalt tulid hommikul kooli ja siis läksid ära. Direktor samuti. Kuigi olin härra direktoriga just tänaseks laste lugemistestimised kokku leppinud.... . Eemal väljakul mängis hindust pühaisa suuremate lastega jalgpalli. Temalt saingi teada, et õpetajad streigivad täna, kuna riigivalitsus on keeranud õpetajate pensionirahade kraani kinni. Piiludes klassidesse ja siiski otsides vajalikke lapsi, kelle lugemisoskust täna hinnata, nägin, et nii mõnedki lapsed istuvad ja õpivad, vanemad õpetavad nooremaid, mängivad keksu ja tantsumänge, koristavad klassi. Mõni  vajalik laps siiski õnnestus ümberkaudsetelt põldudelt lugema meelitada (kogu ülejäänud 60 last kogunesid ka seda imeüritust kaema). Kaua streik kestab,  ei teata.

Siit tahvlilt täna muud koolitarkust  peale kuupäeva ei püüa - õpetajad streigivad.


Aga üldisemalt. Minu viimase aja tegemised võib  lähtuvalt seatud tööülesannetest kokkuvõtvalt koondada valdkondade kaupa järgmiselt:
  • sõpruskoolide toiduprojekt - projekti ettevalmistus, projekt ise (andmete kogumine blogi jaoks: tekstiline materjal, pildid, videod), andmete töötlemine (filmikeste, slaidiesitluste monteerimine, tekstilise osa koondamine), postitused toidublogisse.
Järjekordne toiduprojekt seljataga, ees igal rattapöördel nauditav ja +38 Celsiusega väntus koju.
  • toetuslaste lugemisoskuse testimine ja lugemistunnid - lastega on ülivahva koos toimetada! Kohanen nende harjumustega ja poetan kavalalt oma reegleid (Väiksematele meeldib "Aaretekasti võtme" idee, st sinu suus ja peas on mustmiljon hinnalist "aaret"/mõtet, mida vaid õigel ajal tohib ja õigele inimesele tuleb avaldada, seega teatud hetkedel lugemise ajal keerame kujuteldava võtmega suu kinni ja paneme võtme tasku! Pärast jälle hea võtta, avada ja rääkida välja hõbedat ja kuldsemat).  Lastes on tugevalt juurdunud kõige kooris kordamise meetod - õpetaja loeb lause, lapsed kordavad valju häälega kooris, seega tegelikult nad ei loe tekste, vaid treenivad mälu ja nii ei teki ka kirjapildi ja häälduse seost, sest silm samal ajal teksti ei jälgi üldjuhul. Seega, minu jaoks siit väljakutset leidub, kuidas iga lapsega sammuke-kaks progressi astuda.
Õuesõppe lugemistund, seekord ühines meiega ka pildil taamal seisev eesel. Lihtsalt tuli meie juurde ja lasi oma kõrvulukustavad häälepaelad valla.

  • õpetajakoolituste ettevalmistamine. Olen kohtunud haridusameti koolitusjuhiga (training officer) ja arutanud õpetajakoolituste organisatoorset poolt. Plaan on siis koolitada kõigi Nabdami piirkonna algkoolide õpetajaid (mitte ainult Mondo sõpruskoolidest, kellega toiduprojekti läbi juba tuttav olen). Selleks, et kõikide koolide nimekirja saada, tuli läbi käia vägagi aafrikalik kadalipp, aega võttis selle ühe lehekülje koostamine kogu haridusametil mitu nädalat! Plaan teha koolitused erinevates piirkondades, et kindlustada vahetum suhtlemine osalistega, efektiivsem koolitus ning võimalikult suur osalejate arv. Põhiliselt plaan õpetajatele tutvustada neid loov- ja aktiivõppe meetodeid, mida ise oma töös tulemuslikult kasutanud olen. aga ka mõned taaskasutuse ideed. Olen koostanud vastava meetoditekogumiku, mida igale osalejale kaasa anda. Kuna koolitust planeerin eeskätt praktilisena (enamus meetodeid reaalselt õpetajatega läbi mängides), on kavas ka koolitusjärgne monitooring, et motiveerida õpetajaid antud meetodeid ka reaalselt õpetusprotsessis kasutama. Tuleb teha kokkulepped koolidega ruumide osas, ajad paika panna, infolehed õpetajatele jagada, joogid-snäkid osta, tunnistused kujundada, vajalikud vahendid hankida jne. Toimetamist sellega veel on... kuni kadunud projektorijuhtme otsinguteni...
Ja viisa sain lõpuks kätte. Kolm on kohtu seadus. Tegelikult enne kolmandat linnaminekut helistasin ette ja küsisin kinnitust, et mis sest, et on aeg kokku lepitud, kas mu pass on ikka nüüd valmis.... Enne passi üleandmist muutusid muidu ametlikud ametnikud familiaarseks (sest ju teadsid, et ma enam ei tule tagasi). Üks ütles, et tahaks mulle poja kinkida ("Mu passist täiesti piisaks su käest..."), teine naiseks võtta ja kolmas tunnistas, et tahaks lihtsalt valge naisega kohtama minna, et tal selline kogemus elus puudub. Nihverdasin kuidagi sõrmusega vibutades ära... Lõpp hea, kõik hea, viisa kuni jaanuari algusepäevadeni olemas.

Mina rõõmustan siin viisa üle. Mõnel lapsel pole aga isegi kodu. Üks naine viie väikse lapsega näiteks elab ühes koolimajas, ühes klassiruumis. Olen näinud, kuidas ta õhtul kooli ette tuleaseme teeb, lastele miskit seal söögiks keedab ning hommikul oma kompsud ja lapsed kokku korjab, et koolilapsed saaksid õppida. Pereisa olla surnud ja maja kokku varisenud.
Sellel leidlikul tüdrukutirtsul on mängukannideks kivid, liiv ja kaks plasttaldrikut, koduks öösiti ühe koolimaja klassiruum, päeval saab iseseisvalt üksinda hakkama. Olemuselt oli ta rõõmus, kuigi oma nime öelda ei osanud.
Vihmaperiood tundub läbi olevat, nüüd Harmattani tuulte, suure kuivuse ja hommikukülma  aeg tulemas.

Tervitades kõiki lugejaid
Liina

P.S. Heal lapsel aga ikka mitu nime, seega, siin kutsutakse mind kas:
  • solimiiiiiii (kohalikus keeles valge inimene, eelkõige väiksed lapsed siirast rõõmust);
  • Linda (Sest Liina on liiga raske)
  • Lydia (sest Liina on liiga raske)
  • Lina (sest pikka või ülipikka täishäälikut naljalt ei esine);
  • Poka (kohalikus keeles naine)
  • Mädaaam (Madam - koolilapsed, samuti ametiasutustes pöördutakse nii)
  • Liiiiiiina! (täna kuulsin kohaliku lapse suust, kes kaugelt hüüdis üle turuväljaku ema seljataga motikal istudes, niiiiiiiiii tore).




reede, 24. oktoober 2014

Nr. 4- Turupäev

24. oktoober 2014

Täna vaatame pildialbumit ühest tüüpilisest turupäevast Põhja- Ghanas. Turg on koht, kust saab kõik eluks vajaliku! Meie mõistes poode kohtab vaid suuremates keskustes ja nendegi kauba valik on üsna piiratud- näiteks ei leidnud me eile Bolgatangast (lähim linn) juustu, mida müüb nagunii ainult 1-2 poodi ja valikus on 1 juustJJJ!

Turul käivad kõik- vanusest ja usulistest tõekspidamistest hoolimata!

Ennäe- valge naine Bolgatanga turul!

Turul kohtab lahedaid kutte...

... ja mõttesse vajunud väikemehi

Turg käib lähikondsete külade vahel külakordaJ ja leiab aset igal kolmandal päeval. Seda, et turupäev on alanud, ei ole võimalik maha magada. Nagu ka Eestis tavaks, alustatakse kauplemist vara, ent siin annab sellest märku ka üle küla kaikuv tümps. Keskusele lähenedes saab sellest hoogne kohalik popmuusika, mida mängitakse turu DJ puldistJ!

DJ tööpäev on alanud
Turg on kirju nagu ikka, aga oma kauba pakkumisel on ghanalased pigem tagasihoidlikud ja kauba „pähe määrimist“ tuleb siin üliharva ette. Kaupleja müüb ja ostja ostab, hinnas on suuremate summade puhul võimalik ka tingida. Huvitav on raha/ kauba arvestamise süsteem. Soovides näiteks apelsini osta, uurid kui palju 1 GHC (1 EUR= ca 3,88 Ghana Cedi- kurss on hetkel kõikuv) eest saab, mitte ei küsi viite apelsini. Puuvilja müüvad prouad on tavaliselt väga lahked ja ka paari cedise ostu puhul kingivad ühe puuvilja lisaksJ- ehk tuled niimoodi sama müüja juude tagasi...

Tomatid on minev kaup!

Keskpäeval tuleb teha väike uinak!

Toimekad on näputöö kodust kaasa võtnud!

Turud on tavaliselt jaotunud sektoriteks kaubavaliku järgi- nii on lihtsam orienteeruda ja saada pakutavast kohe ülevaate. Üllataval kombel on müügil palju Hiinas toodetud kaupa ja valik sortimendi lõikes ei ole just kiitaJ. Samas on väga uhkeid väljapanekuid kodus valmistatud seebi, kohalike kangaste ja koristusvahendite osas :). Lihtsat paela võib aga mitu päeva tikutulega taga otsidaJ!

Milline seebivalik!

Rakulka ja kreemi saab samast putkast:)!

Kangavalik

Kauplejateks on pigem naised ja ka raskemad ostud jäävad tihti naiste kanda:).  Tohtutud kandamid sätitakse pealaele ja liigutakse rahuliku mõõdetud sammuga kodu poole- see võib asuda kilomeetrite kaugusel.

Tehke järgi!

Tehke järgi vol.2


Ka kohalike meistrimeeste ateljeed asuvad turul- enamus õmblusateljeesid, juuksureid ja asjade parandustöökodasid asuvad kauplemispindade vahetus läheduses. Külastasime täna Kongo küla õmblejannasid sooviga tellida neilt kotikesi Eesti turu tarbeks. Loodan, et tellitud kingi- ja kosmeetikakotid valmivad lõbusad ja hea kvaliteediga ning need rõõmustavad Eesti ostjat Mondo jõuluturul:)! Samuti peaksid jõululaadale jõudma ka meie külas valminud sheavõi ja punutud korvid/ kotid. Peatselt algavatel koolitustel saavad nii punujad kui ka sheavõi meistrid teadmisi juurde ja suudavad oma hea kaubaga rõõmustada nii kohalike turgude kui ka Eesti ostjaid!

Moelehed!

Väike lõunauinakul õmbleja

Õmblusateljee


Väiksemat sorti kaup või puuviljad võivad tarbijani jõuda ka keset linna. Nii söödavat kraami kui majapidamistarbeid pakkudes liiguvad müüjannad linna eri paigus, väga palju kohtab liikuvaid kaupmehi  bussijaamades. Pika bussisõidu eel saad osta puuvilja, kilekotti pakendatud teed, keedetud muna jne.

Kellele banaaani või papaiat!?


Kongos loojub päike nii kella 6 ajal. Pimedus ei sega kauplemist! Turg on väidetavalt avatud kella 10-11 õhtul, mis tähendab seda, et minu uneajaks ei ole muusika veel vaibunud...

Päikest ja sooja Teile sinna talveks valmistuvasse Eestisse!

TriinJ

kolmapäev, 22. oktoober 2014

Eesti-Ghana ja Laagri-Yakoti päev Yakoti koolis

Nii mõnedki siinsed Põhja-Ghana, Nabdami piirkonna koolid on leidnud endale Eestist sõpruskooli, nii mõngi on aga alles partnerkooli ootel. Minu kool, Laagri kool, oli meelsasti nõus sõprussidemeid ühe Aafrika kooliga looma. Valikuks osutus mõningatel kaalutlustel Yakoti Junior High School. Seega nüüd on Laagri Kool Eestis ja Yakoti Kool Ghanas sõbrad. Eestist on saadetud esimene saadetis tutvustava kirja ja piltidega koolist, tutvustasin piltide põhjal Laagri Kooli Yakoti koolile ja õpime ka vaikselt eesti keelt ("tere",  "head aega", "aitäh" jne on selged, eesti hümni esimene salm ka sisselauldud ghana poisi poolt).
Partnerlus Eesti-Ghana


Eile aga võtsin ette suurema ürituse, nimelt sidudes Yakoti laste õppekava ja tunniplaaniga maailmakultuuri teema, sai toimuma Eestit ja Ghanat ning Laagri Kooli ja Yakoti Junior High School'i tutvustav päev kogu kooli lastele, kõikide klasside kaupa eraldi.

Ettevalmistudes antud ürituseks olid vahendid küll napid, kuid lõpp-kokkuvõtteks vägagi asjalikud. Eestist sai tellitud kalendreid looduse, loomade, rahvustoidu ja aiasaaduste piltidega; samuti orgunnitud Eestist (sest siin Youtube'ist miskit tõmmata ei saa!) heli eesti rahvustantsu"Kaera-Jaani" õppimiseks, lahke Diana käest sain Eesti komme, eelnevalt olin kaasa tarinud isiklikke albumeid eesti looduse,  aastaaegade (lumi!), tantsu- ja laulupeo, Laagri Kooli jne fotodega, samuti inglisekeelseid raamatuid Eestimaa kohta, Eesti lipud eri suuruses, eurod, isegi traditsiooniline eesti vurr, mille olin kingitusena kaasa ostnud paar päeva enne Aafrikasse tulekut Võru turismikeskusest. Kirsiks tordil Laagri Kooli logoga pastakas, mille Yakoti koolile pärast kinkisin.
Eesti-Ghana ja Laagri-Yakoti ürituseks valmis.

Minu eesmärk antud üritusega oli eeskätt elava diskussiooni, arutelu tekitamine, leides ühisusi ja erinevusi kahe kultuuri vahel (püüdsime luua nn Venni diagrammi), samuti kahe sõpruskooli vahel, et omavahel tuttavaks saada.

Esmalt alustasime asukohast, geograafiast:  abivalmis Yakoti kollektiiv leidis kohe kolm täispuhutavat gloobust (millel küll mõningaid trükipuudujääke täheldasin, aga täitsid eesmärki sellegipoolest). Rühmades otsisime kõigepealt üles Aafrika, siis Ghana. Samuti Ghana naaberriigid. Seejärel avastasime kaardil  Euroopa, siis läbi Venemaa naaberluse Eesti ja teised Eesti naabrid. Rääkisime, kui kaugel on Eesti Ghanast, Laagri Kool Yakoti koolist, millised on võimalused reisimiseks ja kaua aega selleks kulub. 

Geograafia paigas, asusime riikide juurde. Riigilipud, lipuvärvide tähendused (musta värvi juures puudutasin põgusalt ka eesti ajalugu), leidsime, et ka need sisaldavad palju sarnasusi, eriti ajaloo suhtes.  Riigi suurus, rahvaarv, elanikkond. Jutuks tuli ka mõlemas riigis käibel olev raha (näitasin ka veel mulle väga armsa eesti krooni pilte), kliima, aastaajad (jäi meelde laste küsimus, et kas talv ja lumi on ohtlikud teile? Kui seletasin, et kuigi on külm, naudime pehmet talve väga, mängime lumega, suusatame jne, oli imestus neil suur), loodus (sh saared, kõrgustikud, kõrgeimad tipud, järved jne), traditsioonid ja pühad, kombed. Pikemalt peatusin tantsu- ja laulupeotraditsioonil ning siinkohal õppisime ka  "Kaera-Jaani" tantsima. Nalja ja lusti sai palju. Peab aga ütlema, et rütmitaju on aafriklastel väga hea, lihtsad sammud said sekunditega selgeks, selgus ka parim tantsupaar! Ning isegi ainsa naisõpetaja sai tantsima! Yakoti lapsed õpetasid ka mulle kohalikke tantse. Üks poiss tõi kitarri, mängis seda ja laulis ning teised tantsisid. Väga meeleolukas oli!

Laulja-kitarrimängija
Eesti vabatahtlik Ghana tantsurütmis liigutamas

Millest kõnevelad Eesti lipu värvid?

Üks väiksemaid klasse 

Otsime gloobuselt Euroopat ja Aafrikat, Eestit ja Ghanat.

Ka naisõpetaja eesti rahvustantsu vihtumas.

Parimad kaerajaanitajad on selgunud!


Kuna hetkel on sõpruskoolidel aktuaalne toiduprojekt, siis rääkisime ka mõlema rahva toitudest. Kalendripildid olid palju abiks. Imestust tekitasid "hapukurk" ja "seapraad", samuti paljud pagaritooted, mustast leivast rääkimata. Lõpetuseks Eesti kommi süües ja õppides ära tänava eestikeelse sõna "aitäh" sai lisatud ka fakt, et suur osa Kalevi kakaost tuuakse Eestisse justnimelt Ghanast!


Minul on mõtteid ja tegevusi tegelikult veel, aga koolipäev sai enne läbi....:)

Analoogne üritus on plaanis ka Eestis, Laagri Koolis järgmisel aastal.







pühapäev, 19. oktoober 2014

"Tee tööd higiga, sööd leiba himuga" (eesti vanasõna)

M. J Eiseni vanasõnaraamatust silma jäänud rahvatarkus saab aafrikapärase ja projektikohase kommentaari: higi voolab siin nagunii, palavusest, ka tööd tegemata, ning leiba/süüa teeme  lastega ise.

Kes teeb, see jõuab! Lisaks tihedale toiduprojektide graafikule peab jõudma ka muid tööülesandeid täita.
  • Üks neist siis sõpruskoolide vahelise partnerluse arendamine. Kevadel saatis üks Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi poiss Sander siia õpilastele täitmiseks küsimustikud. Nüüd tahtis ta vastanuid õpilasi tänada ja saatis Eestist neile kingitusi. Minu ülesanne oli need koolidesse ja õigete lasteni toimetada. Sandri kingituste seas oli palju tarvilikku: pastakaid, märkmikke, kirjaplokke, kääre jne. Nalja sai, kui seletasin "Hello Kitty" (pastakatel logod) toodete populaarsust Eestis ja mujal maailmas (hambapastast koolitarvete ja voodipesuni). "Mis? Roosa kass? Pink panther for babies?" Mõnevõrra imestasin, et kääre keegi ei krahmanud, seega tuli seletada, milleks neid terariistu üldse kasutatakse... Esiti läksid kohe soojade saiadena märkmikud.

Presentation Junior High õpilased kingitusi valimas

Logre Junior High õpilased kingitusi valimas.


















  • Damol-Tindongo koolis valmistasime toiduprojekti raames  ghana põhjapiirkonna rahvustoitu "tubani" - oalehtede mahla ja hirsijahu koogikesed, mida süüakse õli ja pipraga ning mida tehakse aurutamise meetodil. Väga maitsev lõunasöök! Igale koolile kingin eestlaste toel ka toiduprojektis osalemise eest mälestuseks kingituse, Damol-Tingongo sai inglisekeelse raamatu, mis jutustab teo ja vaala sõprusest.
Damol-Tindongo "peakokad"

"Tubani"
  • Olen alustanud ka laste lugemisoskuse parendamisega. Testitud on enamik Kongo algkooli toetuslapsi lugemises (vaid puudujad testimata) ning nendega on juba ka esimesed lugemistunnid tehtud. I kooliastme lastega on rohkem küll vaja kehakeeles ning väga aeglases ja lihtsas inglise keeles rääkida, sest sõnavara neil väga lai pole, kuid armsad ja asjalikud on nad sellegipoolest. II kooliastmega saab ka juba erinevaid sõnavaramänge teha. Püüan lõimida lihtsaid aktiiv- ja loovõppe meetodeid lugemisharjutustesse.
Õuesõppe kirjandustund
Õuesõppe kirjandustund










VIISAST ehk VIISAkusest ja VISAdusest

Tööjutt, ent pigem kellegi teise töö jutt...

Ghana immigratsiooniameti väikeses kabinetis on ametipostil neli triigitud töövormi ja viksitud kingadega tõsist teenistujat. Pärast viisakat vastuvõttu, selgitamist, et vajan kaheks kuuks viisa pikendust, ja üle antud dokumente, vaatab üks turske kehaehitusega ametnik mulle sügavalt otsa ja kougib minust oma silmadega vastust küsimusele "Mida te siin õigupoolest teete?" Seletan pikalt ja laialt, viitan ka haridusametist saadud kinnitusdokumendile (mille pärast sai kohalikku haridusametit külastatud koguni viis korda!), kus on mustvalgelt minu siinsed ülesanded ja viisapikenduse taotlemise põhjendus kirjas. Oled teadlik, et sõna "vabatahtlik" siin kasutada pole soovitatav, seega sõna "volunteer" ei maini, see tekitaks vaid palju lisaküsimusi. Niisiis olen Ghanas eelkõige eesmärgiga toetada haridusametit (õpetajate koolitused, õpilaste kirjaoskuse parendamine) ja arendada koolipartnerlust Eesti ja Ghana koolide vahel. Arusaadav. Ametnik kaob mu passi, muude paberite, dokumendifotode ja 100 Ghana cediga veerandtunniks teise ruumi....sõnagi lausumata. Ootan. Sellega olen juba siin mõnevõrra harjunud. Kasutan võimalust skäneerida olukorda.

Järgneb viisataotlusvormi täitmine. Süübin asjalikult, täidan lahtreid vajaliku infoga ning avastan end seejärel keset kontrasti: minust meeter eemal teise laua peal üürgab (liialdamata!) televiisor, mis väntab Nigeeria seebiooperit; üks ametnik vaatab seda, teine ametnik mängib telefonis miskit pommitusmängu, kolmas seisab mu kõrval ja jälgib iga mu kirjutatud tähte, neljas räägib lõbusas meeleolus oma  telefoniga. Aga ometi on õhkkond seletamatul kombel ametlik. Oma kohalt tõuseb ainuke naisametnik ja pöördub minu poole: "Sa oled vasakukäeline, mina ka. Me oleme erilised inimesed." Ja lahkub sama ootamatult kui tuligi. Jätkan. Jõuan küsimuseni oma abikaasa ameti kohta, samal ajal, kui seebikas jõutakse häälekate intiimhetkedeni...

Dokument täidetud, üks seebikaosa tuhandest lõppenud. Ootan. Tuleb tänavamüüja, hiiglaslik kauss banaanide ja maapähklikotikestega pealael, lapseke rätikuga seljal. Ametnikud ostavad süüa, käib meeleolukas kauplemine. Ootan, poolteist tundi on minu siiatulekust möödunud. Kaks ametnikku lasevad heal maitsta, samal ajal telefonist valjult muusikat kuulates. Tuleb sõjaväemundris ja tanksaabastes ametnik ja teatab, et minu dokumente menetletakse. Tänan teavitamast. Minus kerib juba õhkõrn lootus, et ehk saab täna viisa korda, muidu nad ju ei laseks mul oodata.

Ootan viisakalt edasi. Kaks tundi oodanud. Leian oma kotist märkmiku ja panen kirja mõned luuleread, ümbrus on lihtsalt väga inspireeriv... Ruumi siseneb esmapilgul väga tagasihoidlik, pika punupatsi, hele-heledanahaline, lühikest kasvu noor naisterahavas kohaliku saatjaga. Teen viisakalt juttu (ikkagi esimene mitte-eestlasesst valge inimene, keda siin mustal mandril siiani näiud olen). Opa! Tegu pole teps mitte tagasihoidliku valgenahalisega, vaid üpris käreda iseloomuga ameeriklannaga, kes valjul häälel üle kontoriruumi ametnikele seletusi jagama hakkab, tõreleb, ja temega tõreletakse vastu. Kui ütlen, et olen Eestist, Euroopa põhjaosast, nähvab ta vastuseks, et Ameerikas on väga arenenud haridussüsteem, sealhulgas geograafiatunnid, seega teab ta TÄPSELT, kus Eesti asub. Olgu nii. Vaga vesi, sügav põhi. Ameeriklanna ghanalasest saatja aga laskub minuga ajaloolistesse nõukogudeajateemadesse, haritud mees!

Kolm tundi on viisakat visadust ootamisega väljendatud. Imede ime! Ma näen oma passi ühe ametniku käes! On see palavusest tekkinud meelepett või siiski ootamist tasustav reaalsus? Keegi hakkab miskit kviitungit kirjutama. Rõõm kisub minus hoogu üles, viisatasu eest kviitung kohe olemas. Ära hõiska enne õhtut! Ulatatakse kviitung, milles on kirjas, et järgmine päev tagasi tuleks. Tänan viisakalt kõiki ja valmistun lahkuma. Siis aga hõigatakse järgi, et homme ikka pole hea päev, andku ma kviitung tagasi, kirjutavad uue ja tulgu ma reedel....


Käisin reedel. Kohe vara hommikul. Detailidesse enam ei lasku. Ühesõnaga, pean järgmisel nädalal uuesti minema, sest lõppkokkuvõttes, pärast tunnikest ootamist selgus, et ikkagi pole seda kõige tähtsamad allkirjaõiguslast, kes mu viisa kinnitaks... Õnneks olen veel järgmisel nädalal Aafrikas legaalselt, viisa veel kehtib. 

Linnaskäik pole igapäevane, seega tuleb olukorda ära kasutada. Sai külastatud turgusid ja Euroopa mõistes poodi. Samuti otseselt tööga seotult kontoritarvete poekesi/kioskeid läbi hekseldatud, kilekaantest ei tea nad midagi, samuti joonistuspaberist mitte.  Postkontorist isegi mõned postkaardid leitud ja kodumaale saadetud. Lõpp hea, kõik hea.

Mõned hetkejäädvustused turulkäigust.
Ju siis ei olnud täna lihapäev....Eemal laua peal magab sügavalt raskest päevast väsinud müüjanna.

Turul kohtuvad kaks sõpra.
"Oli tore näha,teeme kalli ka."





reede, 17. oktoober 2014

Nr.3- Otsime juuri!


16. oktoober 2014

Tänases loos otsime juuri- nii neid mis maa küljes kinni hoiavad kui ka neid, mis on suunatud üles taevasseJ!

Kohe Kongosse saabudes köitsid mu tähelepanu võimsa tüve, sassis võra ja kummaliste viljadega puuhiiglased. Ringi sõites jääb silma palju üksikuid suuri puid, mille varjus nii inimesed kui loomad ennast kõrvetava keskpäeva päikese eest varjavad. Aga baobab on eriline! Jõuan selle puu juurde ikka ja jälle tagasi- näiteks eile tööüleannete peale mõeldes (plaanis on kujundada kohalikele organisatsioonidele mõned logod) ning kohalike tähtsate sümbolite kohta pärides tuli üsna kiirelt jutuks baobab- puu, mida kummardatakse kui jumalat mitte ainult siin Aafrikas vaid ka näiteks Madakaskaril ja Austraalias. Baobab on „tagurpidi“ puu- olles enamuse aastast lehtedest paljas, paistab võra kui ülespidi juuredJ! Sadu (väidetavalt ka tuhandeid) aastaid elavad hiiglased suudavad talletada vett ja pakkuda ulualust isegi inimesele! Kongos kasutatakse puu lehti meditsiinis ja lisatakse ka suppidesse, suure vilja seest leitavatest seemnetest pressitakse C vitamiini rikast õli. Korgi taolisest koorest valmistatake köit ja kangast. Baobab on kui muinasjutupuu- suur, võimas ja sõbralik.

Baobab- kohalik ilmapuu!
Otsisime ka tillukeste mango- ja sheapuude juuri- st. käisime vaatamas, kuidas elab Mondo toetusel istutatud puulasteaed. Õige hoolduse korral annavad need puud tulevikus naistele lisasissetuleku võimaluse- sheapähklist valmistatakse sheavõid ja mangosid saab edukalt turul müüa. Praegu vajavad puud aga suurt hoolt- nii kastmist, lõikamist kui ka turvalist tara, et kitsedest maiasmokad neid nahka ei paneks. Tuleval laupäeval ongi plaanis suur kaitsetarade ehitamine!

Tilluke mangopuu

Kuna minu igapäevane töö Kongo külas on seotud kohalike (lesk)naiste elu-olu paranemisele kaasaaitamisega, siis olen alustuseks otsinud kohaliku käsitöö juuri. Traditsiooniliselt on Kongo piirkonna naised seotud põllupidamise ja pere-kodu-loomade eest hoolitsemisega. Leidsime vaid mõned naised, kes tegelevad igapäevaselt korvide punumisega. Punumise oskus antakse tavaliselt üle emalt (ja ka isalt) tütrele ja on õnneks siia külla hakanud „imbuma“ abiellumise teel. Osavad naised saavad õpetada ka kohapealseid huvilisi. Nädala pärast läheb käima ka juba punuda oskavate naiste ehk siis edasijõudnuteJ koolitus. Külla on oodatud naabermaakonna eduka korvipunujate seltsi 2 prouat ja 1 härra, et õpetada meie küla naistele uusi nippe ja mustreid ning rääkida kvaliteediteemadel. Kahenädalase õppetöö eesmärgiks on selgeks saada kolme uue käekoti punumine, et neid siis Eesti turu tarbeks tootma hakata. Loodan ka ise punumisega algust teha!

Ostsime turult ka kõrte värvimise poti!

Monica turul toormaterjali valimas

Abane ja tema võluvad korvid
Juurtega ehk siis puhtaks lõikmata korvid:)

Osavate käte ring- käib korvipunumise materjali ettevalmistamine!

Külla tekib järjest juurde ka õmblusateljeesid, kus kohalikest kangastest kleite, pluuse ja seelikuid valmistatakse. Kongo mood on kirev ja naiselik! Proovime teha tootearendust ja õmmelda Eesti turu tarbeks ka „haaremipükse“, lihtsaid seelikuid ja kosmeetika- ning mündikotte. Au sees on  smocki kangaste kudumine! Smock on rahvuslik pluusi taoline avar kehakate, mida enamasti nii õmblevad kui ka kannavad mehed. Kangas kootakse 10-20cm laiuse  ribana ja ühendatakse tooteks käsitsi.

Põhja- Ghana on kuulus oma sheavõi poolest! Kongos toimub sheavõi valmistamine siiani käsiti kodustes majapidamistes. Küla sheavõi tootmise väike tehas on  Mondo toel saanud endale mitmedki seadmed, aga ootab elektri paigaldamist piirkonda. Käisime edukat shevõitööstus vaatlemas naabervallas. Bongo-Soe shevõitootjate ettevõtte külastamine oli nagu suur pidupäev! Kongo ettevõtlikumad prouad panid edevad kleidid selga ja nii me suure kasti-maasturiga teele asusimegi- pooled naised kastisJ!   Bongo-Soe tööstus on väga hea näide, kuidas ühisel nõul ja targalt tegutsedes saab osalise ajaga tööd pakkuda 400-le naisele ja toota 10 tonni võid pooleteise kuu jooksul. Bongo-Soe ettevõtlike naiste juhiks oleva Suzi sõnul on nad valmis tootma ka suuremaid koguseid, kui oleks kokkuostjaid rohkem. Hetkel on nende suureks koostööpartneriks kostmeetikatootja Lush. Milleks sheavõi üldse hea on? Kohalikud kasutavad sheavõid toidu valmistamiseks ja beebide kreemitamiseks. Rafineerimata sheavõi on hinnatud looduslik kosmeetikatoode, mida kasutatakse huulevõidena ja kehaniisutajana. Mondo on alustanud  Eestis Ghana naiste valmistatud õiglase kaubanduse sheavõi turustamist, aga sooviks on ka seda valdkonda laiendada.

Bongo-Soe sheavõi tootmisega tutvumas!
Töise päeva, mille käigus tutvuti Bongo-Soe tootmisega (sheavõi valmistamine on täpne ja pikaajaline protsess) ja jagati kogemusi, lõpetas lõbus tants ja laul! Külatulnuid tervitati regivärsi laadse lauluga ja ka tantsujalad said tööd! 

Sel korral tantsuringis meie küla Suzi!

Kohtumised, mis on toimunud naaberpiirkondade naistega, et arutada Kongo küla naiste koolitamise võimalusi ning edaspidist koostööd on olnud sõna otseses mõttes südantsoojendavad. Nii Bolga korvipunujad kui ka Bongo-Soe sheavõitootjad on olnud lahkelt nõus oma teadmisi meiega jagama ja nii mõnigi koolitus saab toimuma lihtsalt tänu soovile aidata Kongo naised paremale elujärjele. Iga kokkusaamine algab palvega, et kõik tegemised oleksid õnnistatud ja lõpeb siiraste tänusõnadega. Küünarnukitunne on siin tugev!



Bolgatanga korvipunujatega läbirääkimisi pidamas!



Ettevõtlike naistega, kes on otsustanud oma iidset käsitööoskust arendada ja säilitada kohtusime ka naabervallas asuvas  Sirigu külas. Külas on ainulaadsed kohalike mustritega kaunistatud majad ja loodud on ka keskus, kus õpetatakse ning viljeletakse traditsioonilist korvi- ja vaipade punumist ning keraamika valmistamist. Keskusest ja mustrilises hoonetest on saanud selle piirkonna tugev turismiatraktsioon.

Vaibapunumine

Tulevane potimeister on just magusast unest ärganud!

Sirigu käsitöö

Edu ja tugevat tahet kõigile ettevõtlikele!

Triin:)