reede, 30. mai 2014

Elu Kongo külas IT vaatenurgast

Meenutab Eesti elu 98-99 aastal. Võib-olla veidi varemat aega. Netiühendus on siin korralik 100Kbps. Millega võib isegi rahul olla, sest hädapärase meilivahetuse saab tehtud ja kui veel voolu ka on, siis on lausa lust ja lille pidu. Arvuti, millel akut ei oleks - oleks üsna nutune. Olen siis tänaseks läbi käinud 20 kooli. Leidnud 85 arvutit kirjade järgi ja näinud neist ca 15-t. Ülejäänud on olnud kas kappides ja kapi võti on katki murtud ja seitse seppa seda seitsme mäe ja mere taga parandamas. Need siis erinevate projektidega koolidesse tulnud. Mitmes koolis on päikesepaneel ja selle taga auto aku. Edasi väike konverter (kasutan samasugust oma autos) ja siis juba maja üld vooluvõrk. Ehk siis 3 säästupirni ja üks pikendusjuhe. Kahjuks projektorit selle voolu pealt käima ei saanud. Pinge oli liiga madal. Loodan saada veel enne äraminekut ka numbrid juurde, mis sellest uhkest süsteemist välja tuleb.
Interneti pole võimalik siin mail kaabliga saada. Parim pakkumine on 3G, ehk siis reaalselt EDGE ühendus. Pulgamüüjad (loe: MTN ja Vodafon, kes müüvad oma Huawai usb modemit) pakuvad 10GB allalaadimispiirangu juures 30 päevasel perioodil 21Mbps allalaadimis kiirust. Kõikide koolide juures pole veel käinud (5 kooli on käia), kuid parim tulemus on 9471,2Kbit/s. Neid koole, kus parimaks tulemuseks erinevate teenusepakkujate pulkadega jäi 0Kbit/s on kokku olnud ainult 1. Kui kellelegi need numbrid (Kbit/s) miskit ütlevad, siis on mul hea meel infot jagada:
  • 166,6
  • 393,9
  • 93,8
  • 120,5
  • 134,3
  • 727,7
  • 633,3
  • 9471,2
  • 543,1
  • 1032,4
  • 843,1
  • 8474,7
  • 264,4
  • 213,5
  • 1138,6
  • 2192,9
  • 72,3
  • 72,3
  • 136,3
  • 404,1
  • 570,7
  • 8130
  • 8130
  • 8015,5
Kui aga mitte, siis vaadake tuhandelilsi nendest numbritest ja võrrelge seda Eestis kasutusel olevate numbritega. Teenusepakkuja lubas selleks esimeseks numbriks siis 21.
4 koolis on lootust isegi youtubest videot mängitada. Veidi IT modifikatsioone ja nendest 4 koolist annab miskit juba aretada. Nüüd aga selle nädala parima osa juurde. Tänase päeva juurde.
Lühikokkuvõte veel eelnevast:
Esmaspäev: saabumine, riigipüha, Bolgas käimine, Vodafone pulga hankimine.
Teisipäev: Mõõtmised koolides (Haridusametis; Zua Primary School; Kong-Daborin Primary School; Daborin-Kongo Junior High) ja Bolgas käik, sest MTN-i töötaja ei hakanud esmaspäeval veel tääle tulema.
Kolmapäev: Mõõtmised koolides (Dasabligo Junior High School; Dasabligo Primary School; Kong Junior High School; Kongo Primary School; Gorug Primary School; Gane-Asonge Primary School; Zoopeliga primary School; Zanlerigu Junior High; Zanlerigu Primary School; Daliga Junior High; Daliga Primary School) 36-42 kraadi päikese käes õues olla ei ole just IT inimesele ideaaltöötingimused. Koju tulles kulus 2l vett sisse poole määrimiseks ja umbes 10 korda niipalju peale määrimiseks, et kehatemperatuur saada jälle normi piiridesse.
Neljapäev: Mõõtmised koolides (Logre Junior High; Pelungu Junior School; Pelungu Primary school; Kongo Senior High; Nangodi Primary School; Nangodi Junior High; Soliga primary School; Damol-Tindongo Primary School; Yakuti Primary School; Logre Primary School). Ilm ikka ilus üle 30 kraadi sooja. Alla 100Kbit/s neti otsas on pingimine allalaadimis kiiruse testi tegemine ikka korralik ikaldus. Lehe laadimiseks kulus n+ min ja siis teed seda kõike teise ISP pulgaga uuesti ja ega väga suurt vahet alati ei olegi.
Reede: Tore päev. (P.S: Eelnevates arvutinumbrites järgnev kool ei kajastu)Pidime algul käima ülejäänud koolides ja alustasime (Presentation Brothers Primary School-iga ja liikusime edasi Junior High-sse) Viimases jäidki mõõtmised tegemata, sest:
  • Neil oli neti ruuter olemas
  • Neil oli arvutiklass 28 arvuti töökoha ja õpetaja arvutiga
  • Neil oli kaabeldatud arvutiklass
  • Neil oli switchi kapp koos 2 rackitava D-Linki 16 pordise switchiga.
Ainuke mure mis neil oli, oli see, et asjad ei tööta.
Tegime võrgu plaani korda ja ajasime välja kõik 32 võrgukaablit, mis majas kasutusel oli.
Markeerisime kaablid+pesad (maalri teibituuning oli päevakorral, kuid parem kui mitte midagi): Õnneks mina ei pidanud midagi muud tegema kui nõustama oma tublit tsiklijuhti, kes tegi kogu selle töö ära ja sai ka aru, mida ta teeb. Kui jaanipäeval külm ära ei võta teda (soojal maal vaevalt) siis võib temast veel asja saada. Kui kaabeldusest aru saadud, siis selgus, et võrgu tööd takistas ühe 20cm pikkuse kaabli puudumine ruuteri ja ruuteri kõrval oleva switchidesse mineva võrgupesa vahel. Kuna ma ise jälle seda teha ei tahtnud :), siis oli mu sõber valmis kohe kaablit tegema. Otsisin välja tangid, kaablijupi ja suhkrutüki ning kõik oligi järgnevaks 30-ks minutiks valmis. Nii kaua läks aega, kuni näpud tegid seda, mida mõistus tahtis ja mõistus tegi seda, mida vaja oli teha :) Noorhärra tegi oma esimese võrgukaabli B standardi järgi. Kuna võrk hakkaski nüüd tööle ja kui koolil oleks veel ostetud mõned Gb andmemahtu siis saaks asja juba päris vahvalt siin teha. Edasi panime projektiga saadud arvutid käima ja selgus, et kahel oli adapter läbi, kolmel oli windows 7 katki, ühel kõvaketas ja ühel ekraan. (P.S. siin hoitakse arvuteid riide all, sest klassi akendel pole klaase ees ja tolm mida tuul keerutab jätab arvutitele korraliku jälje. Sisuliselt võib IT mees võtta Eestis puidufirma kontori arvuti (eeldusel et kontor on tsehhiga samas hoones) ja vaadata arvuti sisse. Pilt on enam vähem sama). Noorhärra sai katkise ekraaniga arvutist kõvaketta välja kruvimisega suurepäraselt hakkama ja pani selle teise arvutisse ka sisse. Tema suureks imestuseks hakkas arvuti tööle. Tõeline AHAAA effekt :) Ja mina ei pidanud jälle miskit tegema :) Küll mul ikka vedas :) Järgmise protseduurina oli meie tegemistega liitunud ka IT õpetaja, sest kontrolltööd paberil olid tal parandatud ja koju mineku ainsaks segajaks olime meie, kes ei suuda päeva korraliku mustanahalise pedagoogi kombel kella 14:30-15:00 paiku lõpetada. Seepeale hakkasime vaatama neid arvuteid kellel oli Win katki. Enamuse probleemiks oli viirus ja kuna aeg pitsitab takka, lahendus peab olema selline, mida nad suudavad rakendada ilma minu siinolekuta ja odav (loe: tasuta, sest koolil oleks vaja osta netti 80 sedi eest - 20€ eest kuus, kuid seda raha ei ole) siis ainuke reaalne lahendus on Ubuntu. Olgu mainitud ka, et IT õpetaja ei olnud valmis istuma 4-10h koolis ja laadima alla drivereid, kõiki vajalikke programme uuestijne..
Seega õppisime edasi Ubuntu installimist. Ainuke segav faktor oli, et Ubuntu ei tunne Ghana riiki ja Accrat, kui selle pealinna. Hiirega nii täpselt aga klikkida ei saanud. Alati vedas ühte või teise kohta selle punkti asukoha puhul ära. Samuti oleks abiks olnud kohalik teadmine millise naaberriigiga ollakse samas ajaväändis, kuid jah. Sellest teadmusest oli meil puudus. Aga seda parem - nüüd on põhjust noortel Ubuntufännidel menüüdes rohkem sobrada. 3 arvutit milles Ubuntu saime tööle 45 min ja olid kasutusvalmis olid õpetaja jaoks kui taeva õnnistus, sest nüüd ta sai ise arvuteid korda teha, kui õpilased miskit tuksi keeravad. Samuti oli Win7 masinate probleemiks, et kõik olid installitud 1 image pealt ja keegi polnud neile öelnud et võrgus asjade tööle saamiseks peaks olema arvutitel erinev nimi. RLG, kui tarnija toetuseks võib niipalju öelda, et abiks oleks olnud ilmselt tootja poolt kaasa pandav recovery CD nendele masinatele, millel pole CD rommi. Ega siin mail pole nähtud ka välist rommi. Mul oli kotis küll rom kaasas, kuid ma seda välja ei hakanudki otsima, sest win plaati mul nagunii ei ole, mis sobiks MS arvates selle litsentsiga (kasutusel oli minu jaoks täiesti tundmatu litsenseering, ilma key jmt. Minu hinnangul suvaline kleebis, kuid kõikidel masinatel oli see küljes. Mingi hologrammiriba jooksis ka sealt läbi. Ma ei pea end MS litsenseerimise vallas nii pädevaks, et öelda, selle legaalsuse või illegaalsuse kohta miskit, kuid võõras see igal juhul oli). Õpetaja rõõmuks oli tal nüüd võimalus ka tulevikus vahetunni ajal uus Ubuntu peale panna. Siia oleks vaja saata ca 30 Lubuntu 14.04 gimp ja muu eelinstalleeritud educational tarkvaraga pulka ja 4 komplekti vanemaid distrosid. Siis saaks õpilastele näidata, millised asjad olid enne, millised asjad on nüüd. Kui töö tehtud saime koju tulla.
Laupäev: Homse päeva kohaselt lähme mõõtma neid koole, kus esimesel päeval jäi MTN mõõtmised tegemata, sest seda pulka meil ei olnud ja teised puuduvad koolid ka. Teiste koolidega on nii, et Mondo tellimusel oleks vaja olnud tegeleda minu arusaamist mööda ainult sõpruskoolidega. Haridusameti juhataja aga tahtis võtta maksimumi ja palus mõõta kõik koolid ära.
Pühapäev: Kohalik kirikupäev ja peale seda loodan saada Bolgasse, et uurida tööriistade hindu ja võrgukaabli hindu. Loodan saada hinna kokku koos tarnijatega, et saaks ühe kooli veel ära võrgutada.
Esmaspäev: on koolituspäev minunoorele tsiklijuhist sõbrale ja Haridusametis raporti andmise päev
Teisipäev: koolitus IT õpetajatele minu sõbra poolt. Loodan, et ta saab hakkama ja esmaspäev vaatame veel asjad üle ilusti. Siis jääb kogu teadmine siia kohapeale ka ja inimesed saavad ise ilma kõrvalise abita teha seda, mida soovivad. Ehk muutub peale selle IT õpetamine siin ka praktiliseks sest siiani on seda tehtud enamus koolides kriidi ja tahvliga. See on ka mõistetav, sest kuisul elektrit ei ole, siis on olukord üsna nutune.
Niipalju veel, et kohalikud RLG käest tulnud projekti arvutid on 2Gb DDR3 RAM;250GB SATA HDD; Intel Atom 1,6GHz protsessor; 12,1'' LDC; ENG; WIN7HP; MS Office 2010 pro ja siis teised arvutid:
  • Pentium 2
  • Pentium 3
  • ka 486 masinaid oli näha
Kellel olid kettad surnud, kellel oli 19'' CRT monitorid, mis tarbisid sellise koguse voolu, et hoia ja keela vms...
Ehk siis siin on tööd palju.
Esmalt on vaja 1 inimene siin kohapeal saada IT spetsina toimetama koolide peale, siis koolidesse saada cachi serverid, et vähendada neti arveid koolile ning siis me saame rääkida juba reaalsest õppimisest arvuti taga. Eelistatud peaks olema laua arvutid, sest läptopid on kerged rändama! Eks haridusameti juhataja uurib kus need ülejäänud arvutid on, mis on muidu kapis luku taga.
Tänaseks aga aitab. Nüüd pikali ära, sest ega homne päev kergem pole. Kirjutamise ainus hea asi on see, et ei pea rääkima. Lõua lihased on ikka veel sellest puhkepäevast IT maailmas väsinud :)















laupäev, 24. mai 2014

Mõtted ühe otsaga tulevikus



Tere jälle. Kolm nädalat saab nüüd siin kohal oldud. Otsus teha oma kolmekuune missioon  kahes osas saab hindeks 10 kümnest. Esiteks – mida ma oleksin teinud siin kolm kuud järjest oma sisetunde põhjal kaasavõetud ühe kohvritäie asjadega? Sest ole sa kui ettenägelik tahes, ei suuda sa seal kauges Eestis uskuda, et siin tehakse põhikoolis sellist elektroonikat, millele  Eestis gümnaasiumiski paljud pihta ei saa. Ilmsesti on asi vales ajastuses. Sest kuldse uudishimu iga, kus peaaegu kõik huvi pakub, saab paraku juba enne põhikooli  lõppu läbi. Igal asjal oma aeg. Aga mis elektroonikat oleksin ma siin teinud ilma  mai alguses  kaasatoodud vidinateta?  Ilmselt kirunud  ennast, et siia tulin. Nüüd aga on tempo nii kõrge, et mingist Bolga-päevast nädala sees ei saa juttugi olla. Kuus tundi elektroonikat päevas, siis liiter mahla hinge alla ja pikali. Mingid mangopuu all istumised ei tule mõttessegi. Teine   õigustus oma missiooni kaheks jagamiseks on siinne kliima. Jah, ega detsembris enam siin liiga palav olnud. Vast parim aeg siia tulla ongi novembriks-detsembriks, nii nagu ameeriklane David juba viis aastat järjest on teinud. Aga praegu on päeval pidevalt 35 -38 soojakraadi.  Pidev soojus mõjub ajudele isegi kolme nädalaga. Olen hakanud asju ära kaotama, unustama. Õnneks küll ainult oma isiklikke mitte elutähtsaid asju. Praegu näitab kell 03:56 öösel. Uni läks ära, sa ei maga ju kogu pimedat aega täis, st 12 tundi järjest. Toalaes tiirutab helikopteri tiivik täistuuridel.  Ikka on 30 kraadi. Käisin korraks õues ka. Seal ka 30, kuid looduslik tuuleke jahutab paremini.  Muide, elan siinses lossis aeg-ajalt täiesti üksi. Sest maja teine elanik  käib nädalavahetustel oma päriskodus. Praegu on aga  järjest  3 vaba päeva. Sel esmaspäeval on kogu Mustal mandril puhkepäev.   Ka koos puhates võib tunda ühtsust.  
Natuke veel toasoojast. Kui on elekter, siis pole hullu. Kuna dušš on toas, käid aeg-ajalt end kastmas. Higi jätab inimese maha heameelega. Vesi on kogu aeg  soe, ei jahuta. Aga niiske nahk, kust vesi aurub, jahtub ikkagi. Kuid elektrit igal öösel ei ole. Siis tuleb heita pikali märjalt. Ja seda iga tunni-paari järel. Õnneks enamasti hakkab tiivik hommikupoole ööd pöörlema. Miks ma sellest soojast nii palju räägin? Mulle meeldib siin ju väga. Tõsiselt! Aga sellepärast räägin, et justkui  kõlas kusagil, et üks vabatahtlike paar tahab siia terveks aastaks tulla. Mõelge hästi järele. Magage kuu aega 30 kraadises saunas. Siia tasub mu meelest tulla intensiivselt tööd tegema. Suvitusrajoon on mere ääres. Samas – see  ameeriklane, kes keda tänupühal Davidi juures kohtasime (64-aastane rahukorpuslane), oli Ghanas olnud 2 aastat järjest ja väga rahul. Aga minu teada ta ei elanud Põhja-Ghanas, vähemalt mitte kogu aeg.
Eile tegin inventuuri. Tabelis on ilusasti kirjas, mida ja mitu välja jagada on. Teleskoobi võtan kaasa. Ja tagasi  tahan siia tulla. Küllap tulen ka. Nädala ja paar päeva teen veel tunde. Tunnen, et rohkem ei taha. Tahan tagasi tulla, kui koolides on elekter. Teooriat õpetada vaid kriidi ja värvitud seina abil pole õige. Seni on õnnestunud videoprojektorit kasutada vaid ühes koolis. Muide, neil on endil ka selline riistapuu olemas. Aga õpetajad ei tea, kas see  töökorras on. Ja tahan näha ka seda, kas, kes ja kui paljud eestlaste annetusi kasutanud on. Kui on, tasub taas kohvritega tulla.
Homme peaks saabuma Silver. Kohtumiseni Mart

kolmapäev, 21. mai 2014

Õnnelik ja väsinud



Täna on 21.mai 2014. Kell  näitab  14:25, termomeeter õues varjus + 38 °C, toas 30, sest laes tiirutav propeller paneb õhu liikuma. Seega on Kongo külla saabumas suvi. Õhk on hästi niiske ja soojem kui keha pind. Seega õhk ei jahuta, vaid soojendab. See on saunale väga loomulik ja ootuspärane olukord. Ainuke imelik asi on see, et siinses saunas ollakse riides. Kuna higi ei aurustu, teeks saunamees  vähemalt akna lahti. Aga ei tea, kus aken asub. Kusagil  sadade kilomeetrite taga.  
Sellega olen loodetavasti tõestanud, et liikumine siin võtab võhma välja. See on siiski mõnus väsimus, sest   töö pakub suurt rõõmu ja rahuldust. Oli ju selle etapi eesmärk õpetada Ghana lastele elektroonikat ja seda põhikoolis. Ausalt-see oli mulle suur väljakutse. Kirjeldan tänast päeva. Hommikul paaristund Kongo 6-klassilise algkooli 6. klassis koos klassiõpetaja John Bire’iga.  Kahe päevaga, kummaski paaristund, said tehtud kõik katsed, mis õpikus ette nähtud ja seda puhtalt Eestist kaasavõetud vahenditega. Suur aitäh Ahtile ja Rainile, mu headele kolleegidele Tallinna Reaalkoolis, kes abistasid sobivate katsevahendite hankimisel. Suur aitäh ka Johannale Mondost abi eest selgitava õppematerjali leidmisel  (osa töid on samad mis Soome koolides, muuseas ikka põhikooli õppekavast). Kõik need katsed tegime õpilastega koos, nn osaluskatsetena  ja selgitused tulid ikka enamasti õpilaste poolt. Füüsikaõpetajad teavad, et kui üldse, siis õpitakse Eesti koolides  elektroonikat füüsikatundides näpuotsaga 11. klassis.  Et siin 6-ndikud juba pihta saavad, julgustab tegema  sama Eestis. Õpetaja jaoks  tasuta koolitus on läbitud. Aitäh Mondole ja Eesti välisministeeriumile.   Muuseas –  Kongo Primary ja Kongo JHS on mõlemad ilma elektrita, st elektrivõrk majades puudub. Algkoolis olid päikesepatareid  katusel, kuid direktori sõnul lõhkus need tormituul koos paduvihmaga. Selle kooli direktor on ääretult sümpaatne daam, kelle kooli tahaks ikka ja jälle tagasi minna. Kuid koole on siin palju ja teatavasti pole üheski ühtegi füüsika õppevahendit. Seega jätkus päev jalgratta seljas. Ja nüüd oli juba õhk kuumust täis. Korraks kodust läbi, märjad riided seljast maha, duši  alla ja taas ratta selga.  Muide-parimad riides siinses kliimas on õhukesed valged püksid ja kohalikust riidest pluus. See on parajalt paksust  materjalist ja  ei kleepu kere külge. Presentation JSS –is on klassid 7. -9. Seal saime kogu värginduse  korralikult tööle (va internetiühendus),  st kõike saab teha vähemalt sama hästi kui Eestis. Oleks olnud liiga ilus hea, kui siin õnnestunuks kõik sama hästi kui hommikul Kongo Algkoolis. Püüdsime teha praktilist tööd kondensaatori laadimise ja läbi LED-i tühjenemise uurimiseks. Kaks takistit tuli ka õigesse kohta ühendada.  Kuna klass töötas kuues grupis ja kohalik õpetaja ei olnud kunagi ühtegi elektroonikaseadet kokku pannud, siis juhtuski, et päris hästi sai hakkama üks grupp, teistel leidsime ühe või teise vea. Üksi lihtsalt ei suuda jälgida, mida keegi teeb. Näiteks üks rühm teatas, et nende patarei on tuline. No miks ta ei peaks tuliseks minema,  kui sa kondensaatorit vahele ei panegi, vaid lihtsalt lühistad vooluallika kaks klemmi  juhtmetega. Järeldus-järgmise klassiga toimetame samm- sammult. Enne edasi lähe, kui kõigil on vastav samm õigesti astutud. Vaatame, kas aitab.
Kui nii edasi läheb, loodan juunis Eestisse jõuda ideaalkaalus ja füüsilises vormis hindega 5. Eelmisel korral, detsembris igatahes nii läks.  Lootusega ja parimate soovidega kõigile kuuma(dele)  Eesti lugejatele Mart Kuurme         

reede, 16. mai 2014

Peaaegu sõnadeta





Jälle täitus üks unistus



Täna, oma kaheetapilise Ghana-missiooni  75-ndal päeval õnnestus  üheaegselt kasutada arvutit ja videoprojektorit. Tõsi, hommikune katse selgitada põhikooli 8-ndale klassile pn – siirde tekkimist  ühe suurepärase hispaania  päritoluga ingliskeelse õppefilmi abil kukkus läbi. Sest selgus, et klassis, kus selles koolis füüsikat õpetatakse, pole ühtegi pistikupesa. Kuna valgusdioode ehk LED-e saab valgust tekitama panna pisikeste 3-voldiste patareidega, saime läbi  suuremate kaotusteta õppeeesmärgi saavutamisel. Pealegi  kadusid kõik õpilased niikuinii poole tunni pealt ära, sest kogu kool asus teele katoliku kirikusse,  uue semestri   avamissale. Vedasin oma kodinad õpetajate tuppa, kust leidsin vajakud  pesad ja asusin õppefilmi veelkord läbi vaatama. Ja ootamatult selgus, et ma polnud toas  üksi. Nimelt tõusis endale toolidest valmistatud  pesast istukile üks kena piiga, keda seina peal jooksnud film väga huvitas. Minu vabanduste peale kuulsin , et nimi on Grace ja ta on õpetaja-praktikant  matemaatika ja Science’i  alal, kuhu teatavasti ka füüsika kuulub. Selgus, et tegemist on igati ontliku tütarlapsega, kes  pärit sellestsamast Kongo külast. Ühegi mõõteriista  näitu ta küll õigesti lugeda ei osanud, sest ka ülikoolis, kus ta õpib, ei ole ühtegi katsevahendit. Sellele vaatamata sobis meil temaga jutt hästi, pealegi pakkus ta mulle süüa. Toit, mille nimeks porridge (puder), oli väga maitsev. Tegelikult oli see väga hea kissell. Et tema unistuseks on saada mu ärasõidul enda käsutusse Eestist kaasavõetud katsevahendeid, loodan, et aitab mu kohvrites leiduva kenasti  sorteerida ja koolide vahel ära jagada. Kaupa jätkub siiski vaid neile, kus õpetajad neid ka kasutama hakkavad. Seda on tundides kerge välja selgitada. Kuna olin lubanud edasi  minna kõrvalasuvasse algkooli, sest juba 6-ndas klassis õpitakse elektroonika aluseid, liikusingi sinna ja avastasin klassist pistikupesa. Vaat mis juhtub, kui direktoriks on naine ja pealegi nunn.  Seadsin ruttu oma aparaadid töökorda ja panin seinale jooksma Vahuri filmi.  Sest ka selle kooli lapsed tulid kirikust. Seniajani, kui kõik kohale jõudsid,  jätkus paljudele äratundmisrõõmu ja imestamist. Pärast tundi  pidin masinad siiski uuesti tööle panema. Aga siis vaatasime lühemat, 10-minutilist versiooni.
Lõpp hea, kõik hea.                                       Jällekuulmiseni  Mart   
   

laupäev, 10. mai 2014

Lihtsatest olulistest asjadest




Ilm Põhja-Ghanas on natuke erinev kui oktoobris-detsembris. Siis oli taevas selge nii päeval kui öösel, seega tähevalgust kallas  kogu aeg. Õhusoojust oli  päeval pidevalt +32 °C.  Nüüd on õhus niiskust palju rohkem ja soojakraade paar päeva olnud 34. Saunatunne on seega nüüd veel tõelisem. Eile kuulsin televiisorist (selline seadeldis on  Catholic Guest House’i söögisaalis täiesti olemas, näitab ühte kanalit), et maikuus ei tohi trumme taguda ega muud lärmi tekitada. Pean seda austuse ilminguks tärkavate elude suhtes. Ja kuigi kolleeg Francis teadis, et keeld käib  hoopis pealinna Accra kohta, polnud  siingi ei trummipõrinat ega muud valjuhäälset  muusikat kuulda isegi eile, kui Kongo külas oli turupäev.  Nikerdan siin oma elektroonikavidinatega. Ka suured asjad, sh videoprojektor pidasid  pikad sõidud tervena vastu.   Õpetajad juba saabuvad pikalt koolivaheajalt , mis algas 18. aprillil. 13. maist 25. juulini käib taas õppetöö. Siis jälle vaheaeg ning septembris taas kooli. Presentation JSS Science’i  õpetajad Francis ja Samson olid kaks esimest, kellele eile oma uusi Eestist hangitud seadmeid tutvustasin ja esimese koduülesande – veetaseme kontrollimise seadme  kokkupaneku – kätte andsin . Kui  Mari Liis pani ruumis 203 selle pisidetailidest 10 minutiga kokku, siis  siinsed õpetajad seda tänaseks vist valmis ei saa. Neil puudub igasugune kogemus katseseadmete  kasutamiseks. Teooriat teavad hästi. Ma ei saa hästi aru, miks ma pidin sealt, õpetajate elukvartalist  ära kolima. Keegi mu sealses toas ei ela. Tõsi – siin teeb kokk süüa ja pesunaine käib ka. Vast sellepärast ongi mind uude kohta vaja, et saab tööpuudust alla. Sest peale minu elab siin majas vaid see  härrasmees, kes  Nabdam districti hariduselu juhib.
Lisan mõned fotod, mis tehtud põhiliselt Victori uuendatud kontoris ja valmivas shea-või kombinaadis. Igatahes  pressi  väntas Victor käima, töömees toimetab ja elektriposte on ka tee  kõrval püsti pandud. Kahju, et  kohalik valuuta langeb. Aasta tagasi sai ühe euro eest 2,4 cedit, 6. mail  sain 3,8 ja eile näitas TV ametlikuks vahetuskursiks juba  3,97. Hinnad tõusevad ka samavõrra ja saabunud toetusraha kasutatakse kohe ära. Üks direktor ütles, et ikkagi sai ta 5 asja asemel vaid 4 osta.  Tänulik oli ta sellegipoolest.  Jällenägemiseni  Mart